Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes
on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga.Laminaalne ja Keha inertsimomendiks telje z suhtes nimetatakse mitte laminaalne voolamine. summat,mille iga liitedav on ainepunkti massi korrutis 24.Bernoulli võrrand:Statsionaarsel voolamisel tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. Iz=miri2 ideaalses vedelikus tihedusega() on staatiline rõhk(p), varras I0=1/12ml2 rõngas I0=mr2 silinder I0=1/2mr2 kera I0=2/5mr2.Steineri lause:Inertsimoment mingi vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga,milles ja dünaamilise rõhu(v2/2)summa jääv suurus.
Jäiga keha inertsikese liigub nii, nagu liiguks kõikide antud kehale rakendatud jõudude mõjul ainepunkt, mille mass on võrdne selle keha massiga. §31. Pöördliikumise kineetiline energia, inertsmoment. Pöörel-gu keha ümber liikumatu telje, mille nim. tejeks-z. Elementaarmassi mi joonkiiruse võib esitada kujul vi = Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i-nda elementaarmassi kineetiline energia: Ti=mivi2/2=miRi22/2. Keha kin. en. on tema osade kin. en.-te summa: T=Ti=2 miRi2 . Seose paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on liikumatu telje ümber pöörleva keha kin. en. T=Iz2/2. Saadud avaldis on sar-nane kin. en. avaldisega kulgliikumise korral T=mv2/2. Pöördliikumi-sel on massi osas inertsimoment, Joonkiiruse osas aga nurkkiirus. Ainepunktide masside summa mi on keha mass m. Avaldis mir´ i on võrdne keha massi ja selle inertsikeskme raadiusvektori r´ korrutisega. Lõpuks,
Äärmisel juhul võib see olla null -- siis kui kõik süsteemi punktid asetsevad täpselt vaadeldava telje peal. Neljandaks: keha inertsmoment antud telje suhtes on inertsi mõõduks pöörlemisel ümber antud telje. Nii nagu mass on inertsi mõõduks keha translatoorsel liikumisel, nii on inertsmoment inertsi mõõduks keha pöörlemisel ümber antud telje. 39. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Polaarinertsmoment I0=miri2 r2=x2+y2+z2 r-vaadeldava punkti kaugus 0-st ruumis 2 2 2 I0=sum(mi(xi +yi +zi )) 40. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix+Iy+Iz=2I0 tasapinnal I0=Iz=Ix+Iy 41. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
Mida kaugemal pöörlemisteljest asub suurem osa keha massist, seda suurem on pöörlemise inerts. 56 Pöörlemise inertsi iseloomustab keha inertsimoment, mis koosneb keha moodustavate masspunktide inertsmomentide summast. Kui mass on kehas pidevalt jaotunud, taandub liitmine integreerimisele. Punktmassi inertsimomendiks Ii nimetatakse suurust miri2, kus mi on punkmassi mass ja ri punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Leiame avaldise ümber telje OO pöörleva keha kineetilise energia jaoks. O ri · mi vi O Eki = mivi2 ; vi = ri ; Eki = mi2ri2 . On kokku lepitud, et suurust miri2 = Ii, nimetatakse punktmassi inertsimomendiks. Seega Eki = Ii 2 /2 .
annaabi.ee 
