kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt. Pärdiklased ilmusid maailma faunasse miotseenis. Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil on kõrgelt arenenud nägemis-, kuulmis-ja haistmismeel ning suhtlemisel kasutavad nad väga erinevaid näoilmeid. Inimlased on
alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant oli pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant [1]. Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni karvastikuga. Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 46 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades
Eohippus oli väheldase koera suurune. Tema lähim sugulane oli umbes sama suur hürakoteerium, kes asustas põhjapoolkera, sealhulgas ka Lääne-Euroopa soi- seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid hobuse eellased tõelisteks rohusööjateks, nende jalgadel vähenes varvaste arv, kuni jäi alles üks, mida otsast kaitseb kabi. Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu- maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks, nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi- mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u
Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad.
Fuerteventura on kõige vanem Kanaari saarestiku saar ning selle vanus ulatub 20 miljoni aastani. Suurem osa saarest moodustus 5 miljonit aastat tagasi ning sellest ajast peale on saart kulutanud tuul ja ilmastik. Vulkaaniline aktiivsus esines saarel 4000-5000 aastat tagasi. Saare kõrgeim tipp on saare edelaosas asuv Janida mägi 807 m.[4] Gran Canaria ehk koerte saar on suuruselt kolmas saar arhipellaagis, pindalaga 1560 km 2. Suur osa saarest moodustus Miotseenis, 14-9 miljonit aastat tagasi. Saare kõrgeimaks tipuks on Pico de Las Nieves 1949 m.[5] Suuruselt neljas saar on Lanzarote. Saare vanuseks loetakse 15 miljonit aastat ja saare kõrgeimaks tipuks on Penas del Chache 671 m.[13] La Palma on Kanaari saarestiku suuruselt viies saar ning asub saarestiku loodeosas. Kõrgeimaks tipuks on Los Muchachos 2426 m. Saarel asub ka kuulus Roque de los Muchachos observatoorium.[11] La Gomera asub Tenerifest läänes ning on suuruselt kuues saar arhipellaagis
Oligotseeni vältel ilmusid ahvilised ja ahvisarnased primaadid. Neist perekond Aegyptopithecus liikmed olid 45 kg kaaluvad puu otsas elavad loomad, kelle hambad, pea ja saba sarnanesid ahvide omaga. Järgnevatel perioodidel said ahvilised märkimisväärse osa maismaa ökosüsteemis. Sugukond inimlased (Hominidae), kuhu kuulub ka inimene, ei arenenud tänapäevastest inimahvidest. On võimalik, et mõlemad arenesid iseseisvalt ühest ja samast primitiivsete inimahvide sugukonnast. Miotseenis, 2520 milj a tagasi elas Aafrikas mitu primaatidelaadsete liiki. Fossiilsed luuleiud: oli kaks sugukonna primaatidelaadseid, mõlemad on võimalikud inimeste ja primaatide eellased. Need on drüopiteekused ja ramapiteekused. Neist vanem on 12 Dryopithecus, elas Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Neile oli iseloomulik tänapäeva primaatidele sarnane suur aju, kuid nende jäsemete ehitus viitab sellele, et nad elasid puu otsas
annaabi.ee 
