MINU KARJÄÄRIPLAAN 1-3 AASTAKS (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Karjääriplaani koostamise juhend

Karjääriplaani koostamise juhend Eeltöö 1. Otsusta otsustada Mida ma pean otsustama? Pean otsustama, millist karjääri ma teha soovin. Millal ma otsustan? Enne seda kui hakkan karjääri tegema. Sellistele pisiasjadele on oluline alati enne algust mõelda . 2. Kogu enda kohta informatsiooni Minu kolm peamist huvivaldkonda on? Hobused, raamatud, psühholoogia Ma eelistan töötada järgmiste konkreetsete ülesannete kallal. - Treener, hobuse aretus( umbes 5- 10 aasta pärast. ) Mul on järgmised oskused - Elementaarsed tallitööd, algteadmised ratsutamisest Töö juures hindan kõige rohkem neid kolme väärtust. - Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suuremat sammu (

Karjäärinõustamine

4

docx

Personalijuhtimisest ja selle põhimõisted

-tükipalk ­ lihtsaim tulemuspalga alaliik; -lisatasu ­ palga täiendosa; -preemia ­ palga täiendosa; -kasumi jaotamine ­ teatud % kasumist töötajale; -omandisuhetesse kaasamine ­ võimalik töötaja pikaajaline sidumine firma eesmärkidega. 22. Karjääri planeerimine. Karjääri planeerimine on protsess, mille käigus fikseeritakse ametikohad ning nende seosed ja tööalase liikumise teed organisatsioonis. Karjääri juhtimine on indiviidide ettevalmistamine karjääriks. Karjääriplaan hõlmab kõiki töökohti organisatsioonis. Töötaja edutamisel lähtutakse tema sobivusest ametikohale. Karjääriplaan ei saa olla kunagi kokkulepe mingi töökoha saamiseks.

Juhtimine

3

doc

Karjääri planeerimise eksami küsimused

Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-eraettevõtlus, osaajaga töö, kaugtöö, töö vabakutselisena. Karjääri edukuse määravad: 1) Eneseteadlikkus ­tean, mis on minu võimalused ja vajadused ja mida ma elult tahan 2) Läbimõeldud karjääriplaan-analüüs, eesmärgid, tegevusplaan 3) Pühendumine oma karjäärieesmärkide saavutamisele. Objektiivne karjäär on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ka sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine Subjektiivne karjäär on inimese teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine ühel ametikohal või läbi erinevate rollide.

Personalitöö

5

docx

Karjääriplaneerimine vastused

1. Defineerige mõiste Karjäär. Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadud teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest. 2. Mis on karjääri planeerimine inimese seisukohalt ja mis on karjääri planeerimine organisatsioonis? Karjääri planeerimine indiviidi seisukohalt on karjäärialaste eesmärkide seadmine ja tegevus nende eesmärkide saavutamiseks. See on kestev protsess, mis arvestab eri rolle. Karjääri planeerimine organisatsioonis on vastavalt töötajate potentsiaalile ja tulemuslikkusele nende toetamine ja suunamine eesmärgiga pakkuda neile võimalusi iseenda ja organisatsiooni eesmärkide ühildamiseks. 3. Defineerige mõistes ,,objektiivne karjäär" ja ,,subjektiivne karjäär". Objektiivne karjäär (või ka väline karjäär) on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ja sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine. Subjektiivne karjäär (või ka sisemine karjäär) on aga inimese tea

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine

1

docx

Isiklike finantsressursside audit ja analüüs

Eesnimi: Matrikli nr: Perekonnanimi: Eriala: Informaatika MINU KULUD KULUTUSE LIIK 06. NOVEMBER ­ 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) Majutus - - Transport 52 624 Toit 97 1164 Tervis 14 168 Isiklikud kulud 109 1308 Kindlustus - -

Enesejuhtimine

5

docx

Riigirahvastiku uurimine - Austraalia

A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama.  (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb.

Geograafia

4

docx

Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava

10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga. Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64-aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid taastus Eestis tööhõive määr kiiresti. Teine Euroopa 2020 eesmärk on seoses kliimamuutuste ja energeetika

Euroopa liit ja integratsioon

8

doc

Hispaania rahvastikupoliitika

3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)