Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust kellegi või millegiga väljaspoolt ennast ning see luuakse tavaliselt saranaste väärtuste põhjal. Sisimine identiteet väljandab aga enesehinnagut, ehk see kelleks ma ennast ise pean. Mina pildis räägib inimene ise kuidas ta...
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust. Milline oli ühiskond meie ümber siis, kui olime alles vanematest täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas s...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Minu ID-entiteet Identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel.Inimeste arusaam sellest on aga erinev ja iga ühe jaoks tähendab see midagi teist kui kellegi teise jaoks. Minu jaoks tähendab id-entiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. Selles on olemas minu iseloom ja see, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid id- entiteedi tähendus on ajaga muutund, tänapäeval ei ole ta enam see mis oli ta vanast. Id-entiteedi mõistet ei ole alati sama olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel ja rikkamatel inimestel nimed. See kõik muutus alles mõni sajand tagasi, kus nimed ja id-entiteedi said ka kõige tavalisemad inimesed. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas, kus keegi elab ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on ükst...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
annaabi.ee 
