kuningas Minose järgi. Kreeka mütoloogia järgi oli Minose isaks jumal Zeus ja emaks Europe, Fenicia printsess. Euroopa maailmajagu näibki olevat tema järgi nimetatud. Egeuse mere ümbruskond on karateajaloolastele huvitav koht, kuna sealt on pärit tõendeid võitluskunstide maadluse ja poksi eksistentsist. "Bullleap" (härjahüpe) oli väga akrobaatiline ala ja nõudis süstemaatilisi treeninguid. Meie teada on minoslased ainsad ajaloos, kes sellise spordialaga tegelesid. Igatahes näitab see, et minoslased treenisid maadlust ja poksi süstemaatiliselt. Knossose paleest leitud seinamaalingute järgi, mis kujutavad inimesi mingit vaatemängu jälgimas, võib arvata, et maadlus ja poksimatse peeti koos "bullleap'iga" vaatajaskonna ees, kes kindlasti seda vaatemängu nautis. Fresko, mis kujutab poisse poksimas, näitab, et peale täiskasvanut huvitas poks ka noorukeid. Fresko pärineb umbes 16. sajandist e.Kr
Paljud, et mitte öelda enamik reisikorraldajatest märgib sihtkohaks Hania, kuid tegelikult ööbib seal vaid murdosa külalistest. Suur osa neist peatub Hania ranniku väikelinnades ja külades. Kust üks küla algab ja teine lõpeb, seda ei saa pahatihti enam arugi. Üks suur Hania kõik. Kui maailmale randu jagati, olid kreeklased ilmselt kusagil ära, sest Kreeka rannad ei kuulu just liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal. Teenindus mandri-Kreekast erinev Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda
saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik.
ehetega mis olid valmistatud poolvääriskividest ja millele oli lisatud ametüstist, mäekristallist ja ahhaadist helmeid. Naised kandsid kullast rinnaehteid millel oli kujutatud jahistseene. Juuste kinnitamiseks pruugiti kullast ja vasest nõelu. Naiste rõivastele ilmusid kullast puulehe või loomakujulised nööbid. Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks. Tihe kaubavahetus Egiptusega viis sealsete iluvahendite ülevõtmisele. Soengud olid tohti keerulised. Naised kandised kas seljale langevat pikka hobusesaba, palmikuid või lainesse koolutatud juukseid. Mõnikord oli soengu
ehetega mis olid valmistatud poolvääriskividest ja millele oli lisatud ametüstist, mäekristallist ja ahhaadist helmeid. Naised kandsid kullast rinnaehteid millel oli kujutatud jahistseene. Juuste kinnitamiseks pruugiti kullast ja vasest nõelu. Naiste rõivastele ilmusid kullast puulehe või loomakujulised nööbid. Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks. Tihe kaubavahetus Egiptusega viis sealsete iluvahendite ülevõtmisele. Soengud olid tohti keerulised. Naised kandised kas seljale langevat pikka hobusesaba, palmikuid või lainesse koolutatud juukseid. Mõnikord oli soengu
annaabi.ee 
