1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed)
Väljakaevamised algasid sajandi alguses (British School of Archaeology at Athens) ja käivad siiamaani. Teise maailmasõja ja hilisema inimtegevuse tulemusena on Palaikastro varased väljakaevamised kannatada saanud. Minoilise linna ehitised on koondunud ida-lääne suunalise kesktänava ümber, mida läbistavad väiksemad, jagades linna üheksaks sektoriks. Igas sektoris on väljaarendatud torustikusüsteem. Majad kesktänava ääres on olnud imposantsete fassaadidega. Nagu ka teised minoilised linnad, ei olnud see kindlustatud. 7 Mochlos Mochlose kaluriküla asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres Agios Nikolaose ja Sitia vaheliselt maanteelt 4 km mere poole. Tegemist on saarega, mis minoilisel ajal oli veel maaga ühendatud. Saarel on varaminose IB - hilisminose IB linn ning varaminose IB - varaminose III kalmistu.
Paleed olid ilmselt oikosmajapidamistena ulatuslikud vahetuskaubanduskeskused. Ayia Triada kuningliku villa puhul torkab eriti silma, et hoiuruume oli liiga palju võrreldes villa enda suurusega. Kogu vahemere piirkonnas on leitud lambanaha kujulisi vasekange (29 kg), mis toimisid raha eelkäijana. Knossose Paleemajandus on rajanenud nähtavasti ulatuslikul ülemerekaubandusel, millest annavad tunnistust Nirou Chani, Amnisose ja Kairatose sadamarajatised. Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis. Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents
Seejuures tuleb silma pidada, et kreetalaste ja kreeklaste näol on tegemist kahe sootuks erinevat päritolu rahvaga. Ka nende uskumused võisid seetõttu küllalt erinevad olla. Samal ajal lubab arheoloogiline leiumatrjal aga oletada, et nagu muudes valdkondades, nii ka religiooni osas langesid kreeklased tugeva Kreeta mõju alla ja võtsid sealt nii mõndagi otse üle. Seetõttu vaadeldakse Kreeta-Mükeene religiooni tavaliselt ühtse tervikuna, kus minoilised traditsioonid ilmselt otsustavalt tooni andsid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumala või jumalanna nime. Kuid meie käsutuses olevad pildid ja kujukesed lubavad arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Mitmel kujutisel seisab jumalanna kõrval meessoost tegelane. Arvatavasti on tegemist mõne
Hauasteelidel kujutatud hobukaarikud tõendavad, et neil sajandeil Lähis-Idas võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatlidele. Toonaste mükeenlaste etnilise kuuluvuse kohta otseseid tõendeid pole, kuid ei näi kahtlust, et tegu oli kreeklaste esivanematega. Kiire areng ja tugev Kreeta mõju jätkusid 15. sajandil. Just sel ajal vallutasid kreeklased Knossose ja võtsid kasutusele lineaarkirja B. Tõenäoliselt kujundasid minoilised mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. 14. sajandist alates esile kerkinud, sageli kindlustatud, lossides kasutati samuti lineaarkirja, mille dokumentide järgi otsustades olid need bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta lossidki (ja võibolla veel tol ajalgi püsiv Knossos). Kõige silmapaistmavad, hiiglaslikest kiviplokkudest laotud nn kükloopilistest müüridest
annaabi.ee 
