Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming
Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail
4 ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa
stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina.
Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu