kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid missaal - liturgiline raamat 13.saj. , mis sisaldab kõiki missal kasutatavaid laule, palveid ja muid tekste, nt. evngeliaar, lektsionaar, epistolaar, sakramentaarium evangeliaar - perikoop, liturgiline raamat, mis sisaldab täiel kujul nelja evangeeliumi koos miniatuurmaalidega evangelistidest nende sümbolitega perikoop - evangeliaar, väljavõte U.T-i neljast evangeeliumist, kasutatakse missal liturgiliseks otstarbeks, tihti kaunistatud miniatuurmaalidega lektsionaar - liturgiline taamat missa palvete ja tekstidega seitsme sakramendi jaoks, loetavate tekstide nimistu on epistolaar breviaar - ladinakeelne palveraamat, peamiselt katoliku vaimulikele tähtpäeva- ja tunnikohaste palvetega
mis sai aluseks Prantsusmaa tekkele. Karl Suure valitsemise ajast peale on kunst olnud Prantsusmaal soositud seisundis. Kuningad ja hertsogid on ikka pidanud esinduslike losside ja arvukate kunstiteoste omamist oma võimsuse näitajaks ning nendelt said seetõttu tööd sajad kunstnikud. Seda sama arvasid ka kirikuvürstid, kui ehtisid pühakodasid kunstiteostega. Kogu varase keskaja vältel piirdus ilmalike valitsejate kunstilembelisus küll vaid miniatuurmaalidega illumineeritud manuskriptide tellimisega. 14. sajandil läks aga moodi kinkida kirikutele maalitud tiibaltareid, millel olid kindlasti ka annetajate portreefiguurid. See varane prantsuse maal oli rangelt väärikas, kuid samas ka eriliselt rafineeritud ja elegantne. Renessansiajastul muutus maalikunsti temaatika niivõrd, et religioossed teemad taandusid. Tähtsamad teosed loodi siis valitsejate tellimisel nende losside ehtimiseks. Enamik nimekaid kunstnikke koonduski valitseja lähedusse
Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei
raamatuillustratsioonid. Kloostrites valmisid käsikirjalised pühakirja tekstid, kus iga lehekülje algustäht oli võimsa dekooriga initsiaal, mis ulatus peaaegu üle lehekülje. Karolingid, kes said nime Karl suure järgi, võtsid eeskuju Rooma riigist ja nende ajastu kestis 8. 9. sajandini. Kirikud olid ehitatud basiilika ja tsentraalehitistena. Ehitati kivihooneid: losse ja kloostreid koos hulga abihoonetega. Kloostrites tehti kõiki vajalikke töid ja kirjutati miniatuurmaalidega kaunistatud raamatuid. Inimesed ja loodus olid antiigi eeskujul loomulikumad ja liikuvamad. Juveelidega kaunistatud raamatuid köideti meisterlike kullaseppade poolt. Romaani kunst Praeguste Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa aladel algas 11. sajandil hoogne sakraalsete kivihoonete ehitamine. Kirikud olid enamasti basiilika tüüpi ja tugevate, paksude müüridega. Põhiline tunnusjoon romaani ehituskunstis on ümarkaar nii akende kui uste ülaosas. Hoonetel olid
need on tehtud 11-12 sajand. Enamasti on romaani ajastul tehtud reljeefe, mõnikord on rikutud ümarskulptuuri keelde. üks selliseid on suur Gero rist. selle kõrgu on ~2m ja see on puiidust, immutatud paljude õlidega ja säilunud üle 1000 aasta. seinamaal on romaani ajastus säilunud väga hästi, tihti on need enamasti __ . Edasi areneb miniatuur maalikust. tekib arvukas kirjahuviline seltskond, paljudes kloostrites kirjutatakse ümber käsikirjalisi raamatuid, neid illustreeritakse miniatuurmaalidega. Juhtpositsioonile tõuseb 11. s pariisi koolkond ja pariisis asuvad kloostrid. Neile on omane kulkollaste, siniste ja roheliste värvitoonidega mood. Tagantjärgi on 20. sajandil hakatud kõige kõrgemalt hindama lõuna prantsusmaal tehtud apokalüpsist st. severe'i . See on viimane raamat piiblis. räägib viimsepäeva sündmusi, kus armageddoni lahingus võidab jumal. Eriti hirmu ja värinaga oodeti viimsepäeva aastal 1000. veel kardeti viimset päeva 1033 kui kristuse surmast sai mööda
annaabi.ee 
