ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks võib lugeda klaasimaali. Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures
-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid
See ajastu oli üldiselt kunstivaene ning märkamisväärseid skulptuure oli väga vähe. Seinamaalid ja mosaiigid olid see eest peamisteks kujutavateks kunstideks. Nad kujutasid situatsioone ja sümboleid piiblist. Inimesi kujutati tõsistena ning liigsete detailideta. Teostes esines tähendusperspektiiv- mida tähtsam on inimene, seda suuremana teda teosel kujutati. Preestritel oli pea ümber aupaiste. Taust oli reeglipäraselt kuldne. Raamatuid hakati dekoreerima raamatumaalidega ehk miniatuuridega. Eriti märkamisväärsed on initsiaalid. KASUTATUD KIRJANDUS https://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka.html https://kunstiabi.weebly.com/templid.html https://kunstiabi.weebly.com/skulptuur4.html https://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur5.html https://kunstiabi.weebly.com/skulptuur.html https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/egeuse-kunst.html https://tornidjakuplid.weebly.com/kristlik-arhitektuur/varakristlik-arhitektuur https://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html
tähtsaimaks raamatuks kuulutati piibel. Kunst XII-XVI sajandil levis Euroopas gootistiil, mis tekkis Prantsusmaal koos linnade kasvu ja kuningavõimu tugevnemisega. Õitsengu saavutas klaasimaal. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks (vitraaideks), millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Suurepäraseid teoseid loodi ka miniatuurmaalis. Piiblid, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi
Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal. Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone
kusagil kloostris pälvida pärast surma koht paradiisis. 19 Bütsantsi kultuur. Kirjandus. Bütsantsis hinnati kõrgelt kirjasõna ja raamatuid. Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati peamiselt Egiptuse papüürusest kokkukleebitud kirjarullidele ehk biblionidele. Peagi tõrjus biblionid välja aga odavam ja käsitlemisel mugavam vihikukujuline kõide koodeks. Ümberkirjutatud käsikirju illustreeriti kaunite värviliste miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks. Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis saavutas see eriti kõrge taseme kiidu- ning ülituskõnede osas. Oraatori meisterlikkus seisnes mitte kõne selguses ja loogilisuses, vaid vihjamisi
ülemvõimu all eksisteeriv õigeusu munkade autonoomne vabariik.(Palamets 1991: 46-48) Kirjandus Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati biblionidele, peale seda tuli odavam ja mugavam vihikukujuline köide- koodeks. Kuni 11. sajandini kirjutati pärgamendile, aga siis ilmus kaltsupaber. Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti raamatulugejaid, et loetut arutada ja vaielda teaduslikel teemadel. Kohal oli ka kliente otsivaid
annaabi.ee 
