H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad. Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale seda jätkasime ringkäiku mööda keerdreppi teisele korrusele. Seal oli külma või sooja täpselt 0 kraadi. Seal oli Soome nägemispuudega kunstnikke näitus(Ismo Tilanto Maarit Hedman). Ismo teeb pilte fotoaparaadiga ja Maarit sõrmedega. Maasikasööjad Paul Kondas
) me fikseerisime selle mis oli (.) jaa ja selles mõttes on kujunes nagu minevikus kentsakas olukord (.) vähemalt minule isiklikult tundus (.) et mis on sarnane moosivarga ee situatsiooniga (.) kes tuleb sahvrist välja lõhub moosid ja ütleb ei mina ei=ole sahvris käinud (.) ee (.) noh kahju (.) et ee (.) eesti rahvas võrdsustab ju olümpiavõitjaid sangaritega (.) väga lugupeetud inimesed (.) väga suured eeskujud noortele (.) jaa kui nüüd inimesed arvavad lihtsalt et nad ei peagi mingisugusi selgitusi jagama ei pea seal komisjonis või olümpiakomiteele 42 või avalikkusele või kellele=iganes (.) oma au ja väärikust kaitsma kasvõi kohtu teel (.) kui bernatski neid laimas siis on olukord keeruline J.M: huvitav on just see et keegi pole bernatskit laimu alusel siis kohtusse pöördunud (.) see paneb meid järeldama et kõik siis kasutasid dopinguid aga tõendeid ei ole piisavalt
Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused. Kuid sellisel juhul on tegemist meil inimese enda mõistuse loomega kui tehnoloogia abil loodud maailm nagu virtuaalsereaalsuse puhul. Ka virtuaalreaalsus on inimese mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas
Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused. Kuid sellisel juhul on tegemist meil inimese enda mõistuse loomega kui tehnoloogia abil loodud maailm nagu virtuaalsereaalsuse puhul. Ka virtuaalreaalsus on inimese mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas
Põhjus seisneb ilmselt selles, et üks on looduslik nähtus, kuid teine seda aga mitte. Kui rangelt võtta siis ka teadvuslikud unenäoseisundid on tehislikku laadi nähtused. Kuid sellisel juhul on tegemist meil inimese enda mõistuse loomega kui tehnoloogia abil loodud maailm nagu virtuaalsereaalsuse puhul. Ka virtuaalreaalsus on inimese mõistuse loome nagu unenägugi, kuid läbi tehniliste protsesside. Unenäo puhul aga inimene viibib nagu otse enda mõistuse sees ilma mingisugusi tehnilisi vahendeid kasutamata. Virtuaalreaalsuse puhul aga kasutatakse tehnoloogiat selleks, et inimene viia kuskile mittereaalsesse maailma. Nagu näha on nenedel nähtustel nii erinevaid kui ka ühiseid külgi. Vastavalt sellele kujuneb inimesel ka reaalsustaju. Kuid inimene on sukeldunud teistesse reaalsustesse just kunstivahenditega. Läbi kunsti on pääsetud võimatutesse keskkondadesse, sest just kunstis on kõik võimalik. Inimene ei pea olema isegi oma kehas