15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov. 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism.
Skulptuurid olid rahuliku hoiakuga Hoiduti detailidest. Tuntumad kunstnikud on Antonia Canova ja Antonie Houdon. Prantsusmaal tuntum David. HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR Historitsistlik arhitektuur tuli 18. Lõpus (Inglismaa) ja laialdasemalt 19. sajandil. Levis Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis, Eestis, Soomes ja Venemaal. Hakati jäljendama vanaaegset stiili ning sellisena rajati uusi linnu. Iseloomulikuks on minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti eelistamine, raudkonstruktsioonide kasutusele võtt, tekkis vastuolu siseruumide ja fassaadi vahel, elektika. Elektika on erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidegga. Neogootika, neobarokk, neorenesanss. Tuntumad olid näitks Charles Barry (Londoni parlamendihoone) ja Johann Wilhelm Krause (Tartu toomkiriku raamatukogu). ROMANTISM Romantism tuli 19. Sajandi esimesel poolel, kuid
idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, neogootika(Inglismaa, Saksamaa), neorenessanss, neobarokk1870, raudkontsruktsioonid, Paddingtoni raudteejaam Londonis, vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel MODERNISM 1814 Modernism- esineb teaduses, kunstis Modernsus- esineb igal pool, ajastu Avangard- Piiride rikkumine, hukutav ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS JA SAKSAMAAL 1740 INGLISMAA: Johann Heinrich Füssli (1741)fantaasiaid, stseene kirjandusest,
Järsku ilmus ligi kümmekond broshüüri, mis õpetasid looma kaasaegset kodu. Eks needki nõuanded olid lihtsustatud ja päris oma kodukujunduse ajakiri jäi 1930. aastatel sündimata. Kõiki moodsa kodu võtteid suudeti rakendada vaid mõnekümne uhkema villa juures. Aga kui vaadata näiteks Nõmmel hoonestust, siis selgub, et funktsionalismi kavandasid oma püüdlikul, ent abitul moel ka insenerid ja tehnikud. Eestlastel polnud oma uhket minevikuarhitektuuri, mis oleks loonud eesti maja tüübi, kus on harjutud elama ja millest poleks tahetud loobuda ka moodsa arhitektuuri saabudes. Eestlased on ühed vähesed, kes võtsid moodsa arhitektuuri omaks küll mugandatult, kuid üsna ruttu. Mis sellest sai? Nõukogude aeg tõi eestlase koju ühtlustumise. Mida aeg edasi, seda enam inimesi elas samasuguse ruumilahendusega väikeses korteris, mida sisustasid samasugused mööblitükid.
sissetulekuga linnakodanikud, kõige ülemised korrused aga kuulusid enamasti vaimse töö tegijatele. Odavaimad üürikorterid olid sellistes majades vaatega hoovi poole. Niisuguste üürimajade fassaadid olid tavaliselt kujundatud vastavalt tellija maitsele ning kujutasid endast nii mõnelgi korral mitmete neostiilide mõõdutundetut ühendust. Historitsismi vaieldamatuks teeneks oli uute konstruktsioonide rakendamine minevikuarhitektuuri teenistusse ning ehedate (looduslike) materjalide taaskasutusele võtmine arhitektuuris. Kogu 19. saj jooksul saatis ehitustegevust uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. Paljud arhitektid said õigesti aru uue ehitusmaterjali – raua (ja malmi) kasutamisvõimalustest, mis õigustas ennast eriti suure sildeavaga ruumide (turud, raudteejaamad) katmisel. Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest. Tihti püüti
18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase.
annaabi.ee 
