Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud.
ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon- kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu,
Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja
Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon- kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas
.. Antiikautorite teatel keldid hoidsid oma õpetust salajas, teadsid kõiki tähestikke, aga ei pannud midagi kirja. Interpretatio romana ....... Paljujumalalaine kultusreligioon u 400 jumalust, suurem osa jumalatest oli kohaliku tähtsusega: Arvenorix Allobrogix Parisius (kohalike hõimude kaitsejumalad) 1) Hõimujumalad 2) Naissoost emajumalatarid või looduse kaitsejumalad (matronae ema ld keeles) 3) Üld-keldi jumalad Ülistati Mercuriust, Apollot, Marssi, Jupiteri ja Minervat. Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal) Taranis= Jupiter (walesi keeles kõmri keeles taran tähendab päikse) (ühes käes ratas, teises käes välk) Esus= Mercurius (viljakusjumal, keda seostatakse taimekasvatuse, kaubanduse ja kunstiga) Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis
paljuosaline teos "Linna asutamisest alates" Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni, püüdis ajaloost välja tuua õpetlikku sõnumit; Rooma olevat saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, isamaalisusele, lihtsusele, distsipliinile, näited riigi minevikust, vabariik käis alla, sest voorustest öeldi lahti; Augustusele meeldis, sest pidas end vabariigi taastajaks Jupiter kreeklaste Zeus, taeva-, pikse- ja tormijumal, tema pühamu Kapitooliumil, seal austati ka Junot ja Minervat Juno kreeka Hera Neptunus Poseidon Venus Aphrodite Mars Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak muistne rahvakoosolekuplats Pontifex maximus riigi ülempreester, pontifekside eesotsas; pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle;
annaabi.ee 
