immuunsüsteemi väljaarendamiseks. Kõige suurem on see vanuses 11-15. Hiljem see järk-järgul väheneb. See stiumleerib lapseeas kogu immuunsüsteemi rakkude teket. Võimalike haiguste kaitseks antikehade teke! Neerupealised · paiknevad neerude peal (neid on 2 tükki). Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: 1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres
g. Hiljem ta järkjärgult taandareneb. Lapseeas stimuleerib kogu immuunsüsteemi rakkude teket, kaitsevõime väljakujunemist, võimalike haiguste korral kaitsekehade e antikehade teket. 5. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. ERALDI LEHEL OLEMAS Nimetus selles, et nad paiknevad neerude peal. Kaks tükki kummagi neeru peal. Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: kõige välimine on sõmerrakkude kiht ( zona glomerulosa ). See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. Järgmine kiht on zona fasciculata , tema produtseerib glükokortikoide (hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust, tõstab glükoosi taset veres). Esindajaks on kortisool. Kolmas koorekiht on zona reticularis (võrkkiht). Ta produtseerib suguhormoone. Neljas kiht on säsi: säsi produtseerib adrenaliini. 6. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus. Kõhunäärme sisesekretoorse funktsiooniga on seotud rakud, mida nende avastaja järgi
esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad konglomeraatidena), fastsikulaattsoon (toodab glükokortikoide, rakud sisaldavad lipoidtilgakesi) ja retikulaartsoon (toodab androgeenseid hormoone ja vähesel määral glükokortikoide, rakud sisaldavad kollast pigmenti ning lipoidtilgakesed puuduvad). Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine
rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). Neerupealised Paiknevad neerude ülemist poolust ümbritsevas rasvkoes. Näärmeid katab sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena fastsikulaattsoon - zona fasciculate - toodab glükokortikoide (kortisool). Rakud moodustavad välispinna suhtes risti paiknevaid sammasjaid struktuur ja sinusoidid. retikulaartsoon - zona reticularis - toodab androgeenseid hormoone ja veidi glükokortikoide. Rakud ja sinusoidid paiknevad võrkjalt. 2. Neerupealise säsi Toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Rakud paiknevad väätidena ja
Keha reageerib sellisel juhul sümpaatilise NS aktivatsiooni ja adrenaliini kontsentratsiooni tõstmisega veres · Sümpaatilise süsteemi aktivatsioon lubab meil viivitamatult füüsiliselt reageerida. Selle kiirreageerimise kestmist toetab neerupealiste säsis produtseeritav adrenaliin ja noradrenaliin · Teine, hüpofüüsi ja neerupealiste süsteem tagab `võitle-või-põgene' reaktsiooni enese. Neerupealise koor produtseerib mineralokortikoide ja glükokortikoide · Tüüpiliselt reageerivad mõlemad süsteemid koos, ent mõnel adaptiivse käitumise juhul (nt kontrolli taastamise katsete korral) ka sõltumatult Hüpofüüsi ja neerupealiste reaktsioonid · Hüpotalamus aktiveerib hüpofüüsi ja neerupealiste süsteemi kortikotropiini vallandavat tegurit (CRF) produtseerides · CRF stimuleerib hüpofüüsi esisagarat, mis omakorda vallandab adrenokortikotroopset hormooni (ACTH)
annaabi.ee 
