Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide
valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Maapinda valmistatakse ette suvel või eelneval sügisel. Maapinda valmistatakse ette ketaskobestiga. Ketaskobesti purustab rohukamara või metsakõdu ning peenestab ka raiesmikul olevad oksad. Ketaskobesti sobib pinnase ettevalmistamisel nii istutamiseks, külviks kui ka looduslikuks uuendamiseks. 6) Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Kiilistutus pannakse kasvama paljasjuurelisi seemikuid, sest nende juurestik on väike ja
3. Mikrolaine mineralisaator AntonPaar Multiwave 3000; 4. MilliQ Water System, Millipore filtrid; 5. Kuivatuskapp OHGO 97; Sanyo Gallenkamp 6. Lahuste valmistamiseks kasutasin A-klassi kolbe ja pipette; 25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks metoodika on ette nähtud metallide sisalduse määramiseks proovide sellest osast, mis lahustub happes. Proovi eeltöötlemise moodusena kasutatakse happeseguga mineraliseerimist mikrolainemineralisaatoris. Reaktiivid Proovide eeltöötlemisel ja kalibreerimisel kasutatakse analüüsipuhtaid reaktiive: 1. Lämmastikhape 65% "suprapur" Merck; 2. Soolhape HCL 37% "for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 3. Sn-kloriid SnCl2 -"for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 4. destilleeritud vesi, milliQ vesi Hg lähtestandardlahus on 1000 mg/l (automatic Spectroscopy Standard Solution, Fluca). Lahuste valmistamisel kasutasin milliQ vett
Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid. Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Joogi- ja pesuvee süsteem 1- el relee 2- kaitseklapp 3- tarbijad 4- tühjendusklapp 5- filter 6- tagasilöögi-klapp 7- pump 8- el mootor 9- tagasilöögi-klapp 10- mahuti (hüdrofoor) Reo- ja heitveesüsteemid Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise)
Joogivee jaoks eraldi mahutid, süsteemid. Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Reo ja heitvee süsteem : Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise) Tankid (roostevabast) terasest, õhutustorud viiakse korstnasse, mastidesse. Seadmed paakide puhastamiseks settest, pesemiseks ja aurutamiseks, nivooandur.
annaabi.ee 
