Mulla veereziim- nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Seda määravad mulla osakeste füüsilised omadused ja suurused. Huumus-miasmaal toimuva orgaanilise aine lagundamise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi all moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks. Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Gleistumine- liigniiskes vapnikuvaeses mullas, mikroobse tegevuse tulemusena tekinud sinihallikas muld. Soostumine- veega küllastunud alal taimsete jäänuste kogunemine mulla pinnale. Kamardumine- taimsetest jäänustest maapinnale huumuse kihi teke. Leetumine- hapseliste huumusainete poolt mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ainteks. 2
taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine. LEHELTEKST! akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine. Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk suureneb. Absoluutne akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde- veest, taimedest, loomadest, kosmosest. Suhteline akumulatiivsus- jämedate osade peenenemine, lehtede okaste mineralisatsioonil uute mineraalide teke. A-BW-C eluviaalsus- võrreldes lähtekivimiga muld vaesub mingi aine osas. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A- Ea-B-C eluvioakumulatiivsus- võrreldes lähtekivimiga midagi läheb kuskil vähemaks, samas akumuleerub mujale. Ainte vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine, toimub mulla enese piires. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt
Huumuse- ja lämmastikusisalduse vahel on tihe seos, mis võivamaldab huumusesisalduse alusel hinnata muldade lämmastikväetistarbet mida rohkem on huumust, seda suurem on lämmastiku sisaldus. Fosfor mullas. Põhjustab veekogude kinnikasvamist. Fosfor samuti taimedele väga oluline. Eesti mineraalmuldades on P üldsisaldus 0,04-0,1% ehk 900-3000 kg/ha. 98-99% sellest on primaarsete ja sekundaarsete mineraalide ja org.aine koostises ja ei ole taimedele omastataval kujul. Mineralisatsioonil vabaneb aastas keskmiselt 5-7 kg P/ha. Fosforiringe üldine skeem on oluliselt lihtsam kui lämmastikul, kuna fosforil, kaaliumil jt.on seos atmosfääriga oluliselt väiksem, nõrgem. Kaalium mullas. Kaaliumi üldsisaldus on tavaliselt 0,8 2,8%. Kaalium plusslaenguga. Sellest ainult ca 1% on mullas omastataval kujul. Kuna kaaliumi ioon on plusslaenguga, siis pole ohtu, et mulla leostumisel kaalium välja uhutakse.
pinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Eeltingimus liigniiskus (hapnikupuudus). Peegeldub profiilis. Turvas iseloomustab soostumist. Tähistame T-tähega. T > 10 cm 3 II Mineraalainete akumulatsiooniprotsessid: 1.Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks ning nende kogunemine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus mullal neutraalne või nõrgalt happeline pH. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%- lise HCl-iga. Peegeldub metamorfse horisondi tekkes. Tähistame Bm. 2.Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca- ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda (lubjarikka) põhjavee mõjul (muld on märg)
halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1
horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid
vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega murend monoliitse kivimi lagnemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinu muld mulla mineraalne osa - huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete komleks mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks(CO2,H2O,NH3, oksiidid). Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. mullahorisont mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus mullaprofiil mulla püstsuunaline läbilõige (umbes 1m), kus on näha erinevad mullahorisondid mulla veereziim jaguneb läbiuhteliseks, tasakaalustatuks, auramise ülekaaluga veereziim erosioon uuristumine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
annaabi.ee 
