(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8m.(MINISTEERIUM) Meenikunno on arenev sooalaam, kus on nii puis-, lage- kui ka älveraba. Meenikunnol on mitu soosaart. Tuntumad on Pähnisaar ja Pikksaar. (EL6/2007) Rabamassiivi idaosas paiknevatel rabajärvedel peatub rändeajal palju soo- ja veelinde. Kaitsealale jäävad ka metsise mängupaigad. (LOODUSE TEEJUHT)
tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiiril. Pindala on 1448 ha. Turbakihi maksimum paksus on 5,8 m, keskmine aga 2,6 m. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus tänapäevani kestev raba arenemine. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena. Rabatüüpidest esineb siin puis- , lage- ja älveraba. Raba katavad kidurad männid. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja
Kare seanupp Leontodon hispidus · Perekond seanupp · 15-50 cm · Õisikuid varre otsas alati üks. Kogu taim karedakarvane, luubiga vaadates on karvad 2-3 harulised. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel Harilik võilill Taraxacum officinale · Perekond võilill · 5-80 cm · Väga mitmesuguse lehekujuga. Eristatud rohkesti pisiliike, mis omavahel on äravahetamiseni sarnased. · Õitsem mai-juuli · Kasvab mineraalpinnasel väga erinevates kasvukohtades Harilik vesikanep - Eupatorium cannabinum · Kuulub vesikanepite perekonda · Kasvab 30-110 cm pikaks · Kasvab tihti kogumikena või lausalise kõrge ja tiheda väljana. Ainult lehed sarnanevad kanepiga. · Kasvab niiskel pinnasel metsade servades ja niitudel, õitsedes juulist semptembrini. Levikult tavaline liik. Harilik karutubakas Pilosella officinarum · Kuulub karutubakaliste perekonda
2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m. Nimetatud raba on üsna noor - raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Rabatüüpidest esineb puis- , lage- ja älveraba. Enamjaolt katavad raba kidurad männid, mis vahelduvad laugastega moodustades nii rabasaari. Viimastel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille avapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal. Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on
Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37) Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8 meetrit, keskmine aga 2,6 meetrit. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase 6 põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus raba arenemine, mis kestab tänapäevani. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele. Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke ja künkaid, nagu
mineraalsetel pinnastel. · II tüüp- sood, milles lasund koosneb ebapüsiva konsenstensiga turvastest orgaanilistel või poolorgaanilistel mudakihtidel. · III tüüp- sood, mille lasundi moodustavad ujuva turbakoorikuga vedelat turbat. 171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest, liivsetes või saviliivsatest pinnastest soodes, kus esineb vee põikvoolu tuleb rajada muldkehasse vett läbilaskvad ehitised. Nende puudumisel tuleb muldet rajada hästi dreenivatest jämedateralistest kivimaterjalidest (kivid, kruusad, kruusaliivad)
99 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine koha tüüp võib varieeruda, olenevalt nö asustatuse/metsikuse astmest. Kõige lihtsam variant on turvalisel sobilikul pinnasel, kus külastajalt oodatakse, et ta eemaldab mättad ja peale tule tegemist veendub, et see on kustunud ning paneb mättad vanasse kohta tagasi, ilma olulisi nähtavaid jälgi jätmata. Palju kasutatakse mineraalpinnasel kividega ümbritsetud ümmarguses lohus või augus lõkkeasemeid, aga ka jalal seisvad grillimisalused söega (nn altaritule tüüpi). Laste mänguplatsid Maastikukaitsealadel ja rahvusparkides, eelkõige külastuskeskustes, on otstarbekas kaaluda võimalust rajada väike ala, kus lastel on turvaline mängida ja ennast vahepeal välja elada. 100
annaabi.ee 
