Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. 6.Kui kaua kestab rasedus? Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. 7.Kuidas peaks naine käituma raseduse ajal, millele tähelepanu pöörama? (5) Miks? Naine peaks toituma normaalselt. Toit peaks sisaldama mineraalelemente ja vitamiine. Naine ei tohi viibida keemiliste ühendite lähedal(mürgid, värvid, liimid jne.). Naine ei tohi tarbida alkoholi, narkootikume ning peab rohkem puhkama. Naine ei tohi saada suurt füüsilist koormust ega kanda kitsaid riideid ega põrutada või lüüa ennast ära. Kui naine siiski teeb seda, mida ei tohi, võib sündida kas väärarenguga laps, või rasedus võib katkeda. 8.Millega algab ja lõpeb sünnitus?
Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks,
platsenta, mis on lootekest. Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned. Platsenta kaudu toimub ainevahetus. Ema verest saab loode toitaineid ja hapnikku. Loote verest siirduvad ema verre mitmesugused jääkained. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja keemiliste ainete eest. Lapse arengut võivad mõjutada ema haigused. Näiteks punetised tungivad idulase. Tagajärjeks võib olla väärarenguga lapse sünd. Last oota ema peab sööma põhitoitaineid , mineraalelemente ja vitamiine. Halvasti mõjuvad ka alkohol, narkootikumid, ravimid, löögid, kitsad riided. Mehed kasutavad kondoome, mis ei lase spermidel tungida naise suguteedesse ja kaitseb suguhaiguste eest. Naised kasutavad rasestumisvastaseid tablette, mis pärsib munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhasse. Kasutatakse ka spiraali, mis takistab viljastamist.
Mineraalelemendid imenduvad kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tähendab seda, et ioonid läbivad soole epiteelis rakkudevahelisi kanalite kaudu lihtsa difusiooni teel ( madalama September-detsember 2008. a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement. 98% keha kaltsiumist on luudes ja hammastes, 2% kehavedelikes, pehmetes kudedes. Veres on kaltsiumi 9-11mg/dl. Sellest tuleb loomadel alati puudust. KaltsitoniinCT on hormoon,
suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid. märkimisväärselt energiat, proteiini, mineraalelemente ja vitamiine. Seetõttu võivad nad olla suveperioodil Kultuurliikide leviku kiirendamiseks võib heinaseemneid külvata ka kamarasse. Häid tulemusi on loomale ainsaks söödaks. Haljassöödad on õigeaegsel käsutamisel mahlakad, sisaldades enamasti üle 20% andnud liblikõieliste seemnete pealekülv kuivainet.Alla 20% kuivainet on noores rohus. Vaatamata suurele veesisaldusele, on haijassöõdad kõrge
2) Tingväetised (kg;t) N ammooniumsulfaat 20,5% P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O K lihtsuperfosfaat 41,6% H2O 3) Toimeainena (tegevainena) N N% P P2O5% (taim põletati ja määrati tuhast) K K2O% 4) Toiteelementidena (N; P; K) nt Hydro 20 10 10 + m 20 4,3 8 + m N P.oks K.oks N P K TAIMEDE TOITUMINE Taim vajab kasvuks päikese energiat, H 2O, CO2, ning mitmesuguseid erinevaid mineraalelemente (Mg, N, P, K, S, Ca, Fe; Mn; Mo, C, Co jne). Taimetoiteelementideks nim. keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseke ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. Taimedes on avastatud üle 70 keemilise elemendi, nendest on 16 põhilist, mida on taimedel vaja. Kõige rohkem (kõige suurema osa massist) on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%)
Foolhape - B10, B11 Biofunktsioonid: oluline punaste vereliblede moodustamisel, valkude ainevahetuses; tähtis nukleiinhapete produtseerimisel, oluline keharakkude jagunemisel; parandab piima eritumist, vaigistab valu, suurendab isu. Imendumist takistavad - östrogeen, vesi, sulfoonamiidid. Looduslikud allikad - tumerohelised lehtköögiviljad, porgandid, pärm, maks, munakollane, aprikoosid, kõrvitsad, avokaadod, oad, täisterajahu. B12 - kobalamiin Ainus vitamiin mis sisaldab mineraalelemente. Imendumiseks vajab Ca. B12 puudusest tingitud sümptomid võivad ilmneda alles 5 aasta pärast, kui organism on B12 varud ammendanud. Biofunktsioonid: moodustab ja regenereerib punaseid vereliblesid hoides ära aneemiat, suurendab energiat, soodustab kasvu, vähendab ärrituvust. Parandab kontsentratsiooni, mälu ja tasakaalu. Pakub kaitset suitsetamisest tingitud vähkkasvajate vastu. Defitsiit: äge kehvveresus, neuroloogilised häired.
energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui lehmale söödetakse suurel hulgal kaerajahu, maisi ja mõnda õlikooki, siis muutub või pehmeks 4. MINERAALELEMENDID - praegu tuntakse 21 elutegevuseks hädavajalikku mineraalelementi. 1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides kg kohta, nimetatakse makroelementideks (Kaltsium [Ca], fosfor [P], magneesium [Mg], kaalium [K], naatrium [Na], väävel [S], kloor [Cl]). 2* Neid elemente, mille sisaldust mõõdetakse milligrammides kg kohta, nimetatakse mikroelementideks (raud [Fe], tsink [Zn], mangaan [Mn], tina [Sn], vask [Cu], koobalt [Co], jood [I], seleenium [Se], molübdeen [Mo]).
annaabi.ee 
