Võim on talle magnetiks. Ta otsib oma alluvateks nõrga personaalsusega inimesi, kes ei suuda rünnata ta eriasendit ja erilist väärtust. Elu üle valitseja otsib nõrku inimesi. Nende läheduses säilib illusioon tema jõulisuset. Usaldamatus Tihti lähisõltuvusega isikud ei teagi, mida tähendavad usaldus ja lähedus. Tal puuduvad need kogemused. Alkohooliku perekonnas kasvab laps täiskasvanuks, kes on harjunud oma tundeid kontrollima ega usalda täielikult mitte kedagi. Nõrk minatunnetus Kui suur osa tundeid ja vajadusi on läbi tunnetamata, tähendab see nõrka minatunnetust. Nõrk minatunnetus tähendab ka seda, et inimene ei suuda püsida teiste lähedal, kaotamata minatunnetust. Sundtegutsemine Eesmärk saavutatakse seisatades, julgedes vaadata hinge sügavusse ning tunnustades senise elu tühjust ja seda täitnud meeletut rabelemist. Eksiteel ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda
väga sõltuvad noored, kel puuduvad kindlad põhimõtted, tunnetavad kaaslaste toetust uimastite proovimisel (Kraav 2001: 83). 2.3. Laste isiksuseomadustega seotud põhjused Psüühilistel põhjustel on leitud uimastite suhtes enam vastuvõtlikkust ilmutavat inimesi, kes on kergesti haavatavad, tunnetades isegi pisiasjade pärast tühjuse ja masenduse tunnet, ja kes ei oska leida tasakaalu tavaelus ja inimsuhteis (Eik 1997, viidatud Kraavi 2001 järgi). Puudulikult arenenud minatunnetus ja enesehinnang on peamised tegurid, mis muudavad isiku sõltuvusaltiks. Alkoholi tarbivatel noortel on sageli negatiivne mina-pilt - need, kelle mina-pilt on positiivne, suudavad sotsiaalsele survele paremini vastu seista. Negatiivse mina-pildi puhul aitavad narkootilised ained noorel toime tulla oma negatiivsete tunnete, sisemise ebakindluse ja suhtlemisraskustega, keskkondliku surve ja muude probleemidega. (Kraav 2001: 84) Põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang
Õiguse ajalugu- mahkas, kõige keerulisem õigusteadus, sest küsides ajaloo kohta peab olema võimeline ise ajas liikuda, asetama ennast ajalukku Õiguse sotsioloogia- kõige noorem õigusteadus, huvitub ühiskondade tekkest, inimsuhete tekkest, nende arengust Õiguse teooria Oleneb olukorrast, milline küsimus õiguse kohta on tähtsam. Sageli on kõige tähtsam küsimus õiguse filosoofia valdkonnast- minatunnetus õigusest Vertikaalsed küsimiseviidis M-E õiguskultuuri põhimõisted korrastatud mõtlemine vajalik teoreetiline alus õiguslike situatsioonide analüüsiks ettekujutus õiguse kui sots.fenomeni kujunemisest M-E õiguskultuuri kujunemisest, allikatest Õigusnormi olemusest, struktuurist, loomisprotsessist Õiguskorra loomisprotsessist kodifitseerimine M-E õiguskultuuri põhimõistete analüüsiks Õigusnormi kvaliteedi hindamine Õiguslausete konstrueerimine
Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn. Isa sfäär, fallos (mis sümboolselt tähistab mehe privileege ja autoriteeti) on esmane, privileeritud , sellest lähtub tähistusprotsess.
Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn. peeglifaas, hetk, mil väikelaps tunneb ära oma kujutise peeglis, hakkab arenema minatunnetus, mina kui autonoomne subjekt, seda tugevandab kokkupuude teiste inimestega. Sisenedes sümboolsesse (e. keele) faasi võtab inimene omaks keele poolt määratud struktuuri , mis tema olemust määrab (mees/naine, isa/poeg, ema/tütar Sümboolne sfäär nn. Isa sfäär, fallos (mis sümboolselt tähistab mehe privileege ja autoriteeti) on esmane, privileeritud , sellest lähtub tähistusprotsess.
annaabi.ee 
