1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seiklusi, ehk katsetavad. Wikmani koolis olev kosmograafia õpetaja töötas ka lähedal asuvas tütarlaste koolis. Õpilastel oli juba ammu teada, et tööd on neil kahel koolil samad. Niisis vahetasidki
Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab, et keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi. Peategelane justkui põgeneb iseenda eest. ,,Piiririiki ei saa olemas olla," sellega väljendus
Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab minategelane Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, valades ravimi Franzi klaasi tühjaks. Sest
Heades elutingimustes elanud laps on rõõmsam, kuna ta ei ole pidanud silmast- silma seisma nälja ega teiste eluks vajalike asjade puudumisega. Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu on lootusrikkad aga alles arengujärgus. Laste mänguline iseloom ja vähesed teadmised maailmast piiravad nende arusaamist elulistest asjadest ning nad ei näe erinevust hea ja halva vahel. Need tunnused avaldusid Viivi Luige teose minategelases, kes pidas enda maailmavaadet õigeks. Tüdruk ei kuulanud endast vanemate inimeste juttu ning pidas neid rumalateks. Sellest järeldub, et minevik ja tulevik lapse silmade kaudu ei väljendu tihti olude kohaselt, kuna neil puuduvad piisavad teadmised maailmast ning nad on kergesti mõjutatavad väliste tegurite ja propaganda poolt.
enam kunagi kohtuda, sest sa oled tulnud teiselt poolt maakera ega ma tea midagi sellest, mida ma sulle jutustama hakkan : ma võin valetada, välja mõelda, nagu süda lustib !’’ Ilma Angelota ,,Piiririik’’ ei toimiks, kuna minategelane vajab kedagi, kellele oma lugu jutustada, kedagi võõrast ,et määratleda ennast. Oma ja võõras on samas üks kultuurisemiootika baasopositsioone. Lääne- Euroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitas minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud ainult tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab ,et keegi tema vastu huvi ei tunne, et miks teda kinni ei võetud ega kohtu viidud. Et ta on endiselt eikeegi. Romaan ,, Piiririik’’ räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia
ema on eestlane. Arstim sõnul olevat Anna bioloogiline ime. Tema hormonaalne tasakaal pole häiritud. Ta võib lapsi saada. Pärast raamatu lugemist uurisin natukene ka Sofi Oksanensit endast, ning tuli välja, et tal on endalgi pikaajaline söömishäire, suitsetab palju ning tal on samuti üks vanem eestlane, teine soomlane. Selles ma pettusin, kui arvasin, et raamat jutustab tema elu, aga kui lugeda Eesti Päevalehele antud intervjuud, siis küsimusele kui palju teda minategelases Annas, siis vastab ta: ,,Anna ei ole mina, meil on küll sama taust mul on eesti ema ja soomlasest isa. Nende tegevusalad on samuti samad, mis Anna vanematel. Mina olen 27-aastane, umbes 25 oleks ka Anna praegu. Aga see raamat ei ole kindlasti autobiograafiline, see on auto-fiction".
Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinevaid arvamusi
dusest. Kui võrrelda väliseesti ja kodueesti kuidas suhtuda minevikku kaduvasse Eesti aega autorite tekste, siis ilmneb vägagi selge vahe. ja olevikus valitsevasse, üldjoontes Kodueesti autorid, keda piirasid nii parteiline vastumeelsesse Nõukogude ehk Vene võimu. ettehooldus kui isiklikud psühholoogilised Undi minategelases tekitavad nooruslikku trotsi motiivid, olid sunnitud eesti rahva kallal toime nii nõukogulik koolisüsteem, iseseisvusaega pandud ja pandavat vägivalda kokkuvõttes taga igatsev vanem põlvkond kui ka mõnes ikkagi kas välja vabandama või isegi õigustama inimeses veel säilinud usk Jumalasse.
annaabi.ee 
