4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi. Tuleb meeles pidada, et klient on alati kuningas ja tema soovid peavad rahuldatud saama! Hea teenindaja on: -kliendist või külalisest huvitatud. -ühiskonnas toimuvaga alati kursis. -sisemiselt motiveeritud tegema oma igapäevatööd. -suuteline analüüsida oma käitumist, tugevaid-nõrku külgi ja oskab ka analüüsida klientuuri. -kannatlik ka tüütu kundega.
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine
· rahulolu iseenese ja · pole häid suhted inimsuhitega tõuseb · tervis halveneb Vajadused jäävad · tervis on normis rahuldamata, suhted VAJADUSED ON Enamik vajadusi" säilivad näiliselt, kuid RAHULDATUD JA rahuldatud. Suhted ei on pinnapealsed SUHTED säili SÄILIVAD SUHTLEMISTASANDID Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps. VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab")
teil on parasjagu endal väga aktuaalseid ja häirivaid probleeme, mis ei lase teil jäägitult rääkija murele keskenduda. in. vajab lihtsalt teavet, mida teie valdate ja tema mitte rääkija sõnastab probleemi või tunded niivõrd selgelt ja üksikasjalikult, et nende tagasipeegeldamine mõjukus kohatult ja üleolevalt (sellisel puhul on parem vaikida või vestluspartnerit tunnustada) 1.7. Minatasandid Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: laspevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes olukordades sõltubki sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt. Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda vanematele. Need reeglid ja juhtnöörid on sinu sisse salvestatud arvatavasti 5 esimese eluaasta jooksul
2) Teistest inimestest eemale – eemalehoidev 3) Teiste inimeste vastu – agressiivne Need 3 tüüpi seostuvad tervete inimestega. Tuleb vahet teha tervete ja haigete inimeste neuroosidega. Eristab põhiliselt see, et terve inimene annab endale aru, teadvustab, mida teeb. Haiged ei teadvusta endale. Tervete in neoroose nim sageli situatsioonilisteks neuroosideks. (Kui muutub, seetõttu situatsioon). Haigetel jääb pärast olukorra möödumist situatsioon püsima. Inimesel on mitu minatasandit. On ideaalmina – milline inimene end ideaalis kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad paljud tugevad neuroosid, kogu teraapia ja aitamine põhinebki kahe mina erinevuste vähendamises. ERICH BERNE (1910-1970) Kanada psühholoog. 20 saj üks populaarsemaid inimese käsitlusi. Põhineb läbi suhtlemise ja inimsuhete. Lihtne ja arusaadav teooria. Kasutati nt isiksuse
annaabi.ee 
