INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates
“mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava olendi ülesandeks on indiviidi elu mõtestamine ning eesmärgiks selle mõtestatuna kogemine. Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel kombineerunud mõtlemisharjumustest, eelarvamustest, stereotüüpidest, hoiakutest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Mõistega “mina” liituvad terminid “minapilt” ja “minakäsitus. Mina-identsus - on võime tegutseda mitmesugustes situatsioonides olukorrale vastavalt, oskus vajalikul hetkel esile tuua erinevaid identsuse aspekte, mis tasakaalustab indiviidi enda ja teiste inimeste ootusi. Minakäsitus – kontseptsioon, mis on välja kujunenud nägemus iseendast ja oma mina seotusest keskkonnaga, sisaldades nii indiviidi reaalset mina kui ka ideaalmina, mille poole pidevalt püüeldakse. Minakäsitus vahendab inimese ja keskkonna suhet, olles keskne tegur,
............................................. · .................................................................................... = MINAkontseptsioon (vastus küsimusele "kes ma olen") MINA struktuurid spetsiifilised veendumused, mille põhjal inimene kujundab MINAkontseptsiooni, Psüühilised mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu Sportlik , energiline, ülekaaluline inimene ............ MINA käsitus Komponendid: füüsiline mina psühholoogiline mina sotsiaalne mina MINAkäsitus, kontseptsioon · Sotsiaalse keskkonna m õju Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt o ma erinevust Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller, 1997) · Egois mi m õju sotsiaalsetele hinnangutele Lahutatute hinnangud Nobeli no minantide vastastikused hinnangud (Ross, 1981) · Enesehinnang m otiveerib sotsiaalset käitumist Strateegiline käitumine kos m e etika, dieedid Mina-käsitus
mõtlemisharjumustest, käitudes, kuna minale eelarvamustest, stereotüüpidest, omased tunnetus ja tahtelisus hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks. väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie
teooriatest, tunnusjoonte teooriatest, kognitiiv- käitumuslikest teooriatest, humanistlikutest teooriatest ja isiksustestidest. Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks. Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Selles peatükis räägin minakontseptsioonist ja enesehinnangust, hoiakutest ja armastusest. 1. MÕTLEMINE JA KEEL 1.1 Mõtlemine Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda
annaabi.ee 
