impulsiivset tegutsemist ja samas mõtestab ja tõlgendab keskkonda nõnda, et inimesel oleks võimalik sellega kohaneda. Ego sümboliseerib tevet mõistust. Superego kätkeb endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Superegos võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Süüme kasvab sedamööda, kuidas lapses arenevad enesehinnangu võime, moraalsest keeldudest ja süütunne. Minaideaal on superego positiivne külg, midagi, mis tõstab eneseusku. Taotledes täiust mõtetes, sõnades ja tegudes, püüab superego talitseda id'i kõiki tunge, mis lähevad vastuollu moraali ja sobivaks peetava käitumise standarditega. Unenägude tõlgendamine Levinud unenäotüüpe ja nendele pakutavad tõlgendused Freudilt: Eksamiärevuse unenäod on sagedased enne mingit vastutusrikast ülesannet, mis seab ohtu indiviidi maine ja staatuse. Kukkumine
Freudi teooria järgi pärinevad motiivid alateadvusest, inimese käitumine kujuneb isiksuse 3 osa koostöös: Id – primitiivne osa, sümboliseerib kirge ja iha Ego – reaalse maailmaga kontaktis olev osa, sümboliseerib tervet mõistust ja ohjab Id-i poolt ärgitatud ihasid, saades reeglid superegolt Superego – arusaamine heas ja halvast, õigest ja väärast. Kaks alasüsteemi – südametunnistus ja minaideaal 21. Kuidas mõjutab hoiak tarbija ostukäitumist? 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus Hoiak on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Teadmised ja uskumused (Think) Emotsioonid ja hinnangud (Feel) Käitumiskavatsused (Do) 22. Kuidas mõjutavad ostukäitumist välised tegurid? Sotsiaalsed suhted
rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et · seirata inimese käitumist · võrrelda seda ideaalse standardiga · lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on
kellegiga, kes on meist väljaspool. See kujutis mida nähakse on IDEAALMINA. See võib olla enda kujutis peeglis või hoopis teine inimene. Selles faasis on ka näha inimese ebaõnnestunud katse olla terviklik. Inimesena uues maailmas püüakse luua tervikut, aga ei saa olla päriselt tervik. 3) Sümboolse korra faas – otseselt seotud keelega. Meenutab freudi superego käsitlust. Ihaldamine on keskne mõiste. Nimetamise aspekt on oluline. MINAIDEAAL. Kui ideaalnmina puhul püüdled kedagi kehastama, siis minaideaal on justkui norm, mis sind järgib ja see on keeleline. Siin õpib inimene asjadest õigesti aru saama. Õpib maailmas õigesti liikuma. Saab aru mida tähendavad soorollid, milline on tema sot positsioon, õpib ära rituaalid, ühiskonna reeglid, teistega arvestamise. Keskpunktiks on mõiste PHALLUS. Isanimi. Jõud, mis valvab selle järele, et tekiksid seosed, kord. Iga inimene aktsepteerib
Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et · seirata inimese käitumist · võrrelda seda ideaalse standardiga · lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. · Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kalle Küttis 2011 6 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia