punaseks. Rastaja Reggae-Rastafari traditsiooniline muusika pole sugugi reggae, vaid nn nyabinghi-muusika, mille peamine element on trummid. Nyabinghi- muusikas on kolme sorti trumme - bass, funde ja akete. Keel: I-TALK-Sõnadel ja keelel on rastadele väga oluline tähtsus. Musta rassi enesemäärangust tulenevalt rõhutavad rastad I-terminit ja nii on I ka pandud mitmete sõnade esimeseks täheks. "I-and-I" tähistab nii sõnu "meie" (sest "meie" koosneb "minadest") kui ka "mina" (sest nii rõhutatakse Jumala osadust inimeses). Igaüks on osa tervikust. "Mina" rõhutamine kajastub ka rastade mõtlemises, mis võib kõrvaltvaatajale esmapilgul tunduda egoistlikuna
9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja, tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond. Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et simpansil on eneseteadvus
Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab
Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson
Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala mina tean+ teised teavad mina ei tea, teised teavad Varjatud ala tundmatu ala
mina, loov mina, rikas mina, vaene mina, armastatud mina, hinnatud mina ning samuti kõik need minad, kelleks me kardame saada nt depressiivne mina, alkohoolikust mina, töötu mina, läbikukkunud mina jne. Võimalikud minad võivad olla vahetuks motivatsiooni allikaks, ehkki ei pea seda ilmtingimata olema. Mõnikord pole meil kindlat soovi teatud kindlat võimalikku mina mängida. Pole täiesti selge, mis tõukab meid võimalikest minadest tegelike püüdluste poole. Kord võib selleks olla teise julgustav sõna, siis jälle meie enese hoolikas poolt- ja vastuargumentide kaalumine. Lõpuks toimub võimaliku mina realiseerimine tänu vastava otsuse langetamisele. Suuri saavutusi ihkavad inimesed peavad kujundama mina-käsituse, mis võimaldaks hulga võimalike minade genereerimist. Markus ja Nurius väidavad, et võimalikud minad ei teki iseenesest, vaid kasvavad välja meie selgepiirilisest mina-käsitusest.
annaabi.ee 
