arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline ja filosoofiline. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on
jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg.
Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. HINDU MÕISTE Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid.
Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused Kast e varna (preestrid, sõdalased, kaupmehed) Ametlikke õpetusi oli 6: - mimansa- meeleline tunnetamine - sankija- kaks alget: aineline ja vaimne - njaja- kannatustest vabanemine - jooga- rõhutab kaastunnet - vedanta- vedade lõpp - vaisesika- asjad erinevad üksteisest HINDUISM-sünkretismiline religioon- erinevad suunad ja pooled ühinevad. Mitteametlikud õpetused: BUDISM-ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Budism jaguneb:
keegi kunagi teise kasti ei pääse, kuuluvus oli pärilik, sotsiaalmobiilsus puudus. Peale kasti süsteemi oli teiseks tegur jagamaks õpetusi ametlikeks ning mitteametlikes: Pühad raamatud ehk VEEDAD (tõlkes teadmine). Õpetused jagunesid vastavalt veedadega kooskõlas olevateks ja nendeks, mis ei toetanud veedasid. UPANISAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele: MIMANSA rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks NJAJA rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine. Sellega sarnaneb budismiga. SANKJA räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge JOOGA (tõlkes side, ühendus) oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine.
tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid). Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna) seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000 kasti erinevat seisust. Ametlikud õpetused tunnustavad kasti korda (indusim). b) Suhe pühade raamatudega (e. veda-desse). Osa neist teksdidest on filosoofilised tekstid (e. upanisadid). Hinduismi filosoofiliseks aluseks on 6 filosoofilist voolu: 1) mimansa teadmiste aluseks peetakse meelelist taju 2) sankja dualism e. kaks alget. Need alged on algeline & vaimne. 3) njanja inimese kannatustest vabastamine 4) jooga meditatsioon, kehalised harjutused. 5) vedanta ümber kehastumine (hinge pidev ümberkehastumine) 6) vaisesika erinevuse kategooria Hinduism on sünkretism-tlik- ühes õpetuses esinevad erinevad õpetused (on ühinenud erinevad õpetused). monoteism ainult üks jumal. Nt Islamis Allah. Judaism Jafe.
Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks ja see usund on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism jasmartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Mitmekultuurilisus
annaabi.ee 
