sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 2]. Pilt 2. Nihiku lugem on null (mm). Kõiki täisarvulisi mõõtmeid loetakse nihiku põhiskaalalt ja kümnendik millimeetreid loetakse nooniuse skaalalt ehk abiskaalalt. Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3]. Pilt 3. Abiskaala langeb kokku põhiskaala täisarvuga, lugem on 5.00 (mm) Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse alguspunkt kokku põhiskaalal oleva täisarvuga [Pilt 4]. Pilt 4. Mõõdetav suurus ei ole täisarvuline. Nooniuse skaala ehk abiskaala on jaotatud võrdseteks osadeks, kus iga vahe on kümnendik (0
MPa. Et normaalrõhk on suurusjärgus sada tuhat paskalit, siis on defineeritud vastav ühik - bar 1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu iseloomustamiseks. 3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse eraldi tähistust 1 atm (vahel nimetatakse ka füüsikaliseks atmosfääriks). Seos paskalitega on järgmine 1 atm = 760 mm Hg = 101,3 kPa (1,013 bar). 6 Paljudes maades antakse tänapäeval õhurõhk (viimasel ajal paralleelselt
Väliskontuuride sisse jääva ala pindala leidmiseks kasutda käsku AREA: Näide 4 18 Valikureale vastame objektivaliku sooviga, O↵ ning klõpsame väliskontuuril, Mustriga kaetud ala – pindala. Suur rist ruudukesega – objektivalik pindala tarvis: valiti kinnine väliskontuur Vastuseks saame (kuna joonestamisel kasutati ühikutena millimeetreid, siis on ka pindala vastus ruutmillimeetrites). NB! Käsurea piirkond peab olema vähemalt nelja rea laiune, muidu lähevad arvutustulemused esialgu muutumatule alale. Neid saab küll kätte nii, et viime kursori käsurea lõppu, sinna ilmub liugur ja sellega saab vajalikku ette „keerata”. Ümbermõõdu leidmiseks liidab arvuti kokku üksikute väliskontuuri osade pikkused, nagu ka järgmisel joonisel näidatud: Näide 4
"Aga lõpp on liiga lähedal!" ütlesin siis alati endale. Mul oli pidevalt kiusatus kedagi sõimata aga ma hoidsin end Andrese pärast tagasi. See oli raske, väga raske. *** "Issand! Vaat mis ime! Vaat mis ime!" hõikas Ididsikine rõõmsalt oma koopa??? laua juures. "Jasmiin saab terveks! Ainult natukene veel! Ta ei kahetse seda iial! Mitte iial!" hõiskas ta rõõmsalt. Ta vaatas oma laual seisvat klaasi ja selle peaaegu katnud musta liiva paiku. Äärtest oli puudu vaid üksikuid millimeetreid. "Ma pean andma Jasmiinile kuidagi teada, mis toimub, et ta lõpus pingutaks! Lõpp on liiga lähedal! Ja see on veel raskem kui kõik kokku!" ütles Ididsikine mõttesse vajudes. Andres tuli kipsadi-kõpsadi kerge jalaga trepist alla. "Tere hommikust!" ütles Andres naeratades ja asus kohe külmiku kallale. "Tere! Tere! Kuidas magasid?" ütlesin sama reipalt kui tema. Ma võpatasin, panin silmad kinni, ahmisin õhku ja värisesin. "Issand! Jasmiin! Mis viga?
tõus altkastmissüsteemide kaudu antavast veest oleks tagatud. Vee kapillaarset tõusu mõjutab ka pinnase temperatuur: vee liikumine kiireneb temperatuuri tõustes. Kasvupinnases olevate kapillaarsete pooride maht, pinnase veehoidevõime ja veeläbilaskvus on omavahel otseses sõltuvuses. Kui näiteks kapillaarsete pooride maht pinnases suureneb 10 protsendilt 30 protsendile, võib pinnase veeläbilaskvus aeglustuda sadu millimeetreid ööpäeva kohta. See aga tõstab pinnase veemahutavust ligikaudu 6 korda. Segateralised ja ebaühtlased kasvupinnased sisaldavad taimede jaoks vajalikus mahus erineva suurusega kapillaarseid poore. Kui aga kasvupinnase lasuvustihedus ekspluatatsiooni käigus suureneb, muutub ka erinevat tüüpi pooride väljakujunenud suhe; see aga pidurdab vee kapillaarset tõusu. Alloleval joonisel on näidatud kapillaarsete pooride mahu seos kasvupinnase veehoidevõime ja veeläbilaskevõimega.
annaabi.ee 
