Elari Tamm 5 4 5 4 2 Ella Eljas 4 5 3 5 5 Elliko Kõiv 4 2 4 3 4 Elsa Kivi 4 4 5 4 4 Esko Miljukov 5 3 4 4 5 Freddy Saarm 3 4 3 4 3 Gert Laksberg 3 3 2 2 3 Heino Jallai 2 4 5 4 3 heljo Karu 5 4 5 3 4
Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule
Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal. Sinna kaasati kõik tähtsamad sõja jätkamist pooldavad liberaalsed, tsentristlikud ja vasakparteid (kadetid, oktobristid, progressistid, esseerid). Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht Justiitsminister Aleksandr Kerenski (1881-1970): (parem)esseeride juht Kokku oli valitsuses 10 liiget, sh Püha Sinodi juht.
ülevenemaalist erakonda. Ühelt poolt oktobristid- 17. Oktoobri Liit, ühendas liberaalselt meelestatud majandusringkondi- pankureid, tööstureid, kaupmehi. Eesotsas tuntud rahandustegelane Aleksander Gutškov. Teiseks suureks osiseks oli Kadettide partei- Konstitutsioonilised Demokraadid. Esindasid liberaalset maailmavaadet, nende juhtkonnas domineeris selgelt Vm liberaalne haritlaskond. Nende liidriks oli tuntud Vene ajaloolane Pavel Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust. Põhjuseks ennekõike talurahva kogenematus poliitikas. Oli küll kaasatud Riigiduuma valimisse, kuid saadikutele anti tavaliselt kaasa selged ja konkreetsed ülesanded. Ei suudetud kohalikust erisusest kõrgemale tõusta. Ei tekkinud terviklikku
23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule
hakkasid määrama ka täitevkomitee ilmet. Selle esimeheks valiti gruusia päritolu Nikolai Tsheidze, aseesimeheks Aleksander Kerenski. Nemad olid mõlemad ka IV riigiduuma liikmed. Algusest peale olid need 2 võimukeskust omavahel seotud. Tekkis soov oma jõud ühendada ning moodustada ühine võimukeskus. 2.03 kutsuti seega ellu Ajutine Valitsus. Konsensuse alus hakkas koosnema kõigist riigiduumas esindatud parteidi liikmeteks. Lvov, välisministrist ajaloolane Pavel Miljukov, Aleksander Kerenski justiitsminister. Seega lõpetas monarhia Ve-l oma eksistentsi. Nikolai II loovutas oma trooni. Üleöö sai Venemaast üks vabamaid riike kogu maailmas. Venemaa Vabariik kuulutati välja 1.09.1917. Taas kehtestati kodanikuõigused, vabastati poliitvangid, neile anti rahalist abi, kehtestati 8-tunnine tööpäev, lubati kõikide tähtsamate probeemide lahendamiseks lähiajal kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lubati valida kõige demokraatlikemal alustel. Need lubadused ja
annaabi.ee 
