Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"miljont" - 6 õppematerjali

IT Areng Eestis Euroopa Liidus
22
pptx

IT Areng Eestis Euroopa Liidus

teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga. 2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 200 miljoni euro. 2015.a Kiiremaks muutub väärteo menetlemine. Siseministeeriumi ja

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
Teine maailmasõda
2
sxw

Teine maailmasõda

kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise PrantsusePoola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 ­ it inimelu, tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV ­ Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930
8
rtf

Diktatuur ja Demokraatia 1920-1930

kindlustada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid-teistes aga säilis demokraatia
4
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal ajal tugevdati riigi sõjalist võimsust. Uue ühiskonna ülesehitamine toimus pideva vägivallaga ja poliitiliste vastaste hävitamisega. Majanduselu juhtis range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes, sellega kaasnes poliitiliste vastaste hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastail kandis karistust 1,7 miljont inimest. Majanduslikult ja poliitiliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailm kommunistlikuks muuta. Kommunism aga hirmutas Saksamaad, kus kommunismi nimetati punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Saksamaa oli hea kasvuala diktatuurile. Lisaks hirmu ees kommunismile mõjutas sakslasi kaotatud

Ajalugu → Ajalugu
86 allalaadimist
Evolutsiooni kordamine 1
4
docx

Evolutsiooni kordamine 1

---- (miljard aastat ei olnud elu maal) elu, esimesed rakud 3,5 (2) miljardit aastat tagasi (2 miljardit aastat tagasi on tõendatud) eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms) hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit) ---- kambriumi ,,plahvatus" 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) ­ praeguste organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed ­ tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad ­ kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Lapimaa
18
docx

Lapimaa

Enamik pealikorrast on aegade jooksul kulunud erosiooni tõttu. Vanimad alukorra kivimid paljanduvad Koola poolsaarel, Karjalas, Ida-Soome põhjaosas ja Põhja-Rootsis. (vt lisad Joonis ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid. Osa karjala kivimistest pärineb Proterosoikumi aegkonnast, mis on levinud sinna kurrutuse tagajärjel, nende vanus on 1900-2500 miljont aastat. Kivimiks graniit. Kogu antud rajooni nimetatakse aluskorra järgi Arhaikumi provintsiks. (Per Andersson, 2009) Ülejäänud Lapimaa osasl, mis jääb Soome ja Rootsi alla, paljanduvad Proteosoikumi eooni hilis Paleoproteosoikumi ja varajases Mesoproteosoikumi aegkonnas moodustunud aluskorra kivimid. 1750-1900 miljonit aastat tagasi formeerunud erinevad vulkaaniidsed, kristallsed, moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad, 1500-1650 miljonit aastat tagasi

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun