Andsime ka endast parima, et võimalikult ruttu sisse saada. Umbes pool tundi õues ootamist ning sisse me saimegi! Enne Pinki esines laval soojendusbänd, millele me aga suure ootusärevuse tõttu eriti palju tähelepanu ei pööranud. Kui kell oli saanud umbes üheksa, jõudis kätte kauaoodatud hetk. Show algas lastekoori lauluga ja kolme keepidesse mähkunud naise jalutuskäiguga laval. Blondiks värvitud juustega staar ise saabus sulgedest hiidlehviku taustal, olles riietunud sitikmusta, militaristlike elementidega vürtsitatud kostüümi. Pink esitas oma tuntumaid laule nagu näiteks ''Stupid girls'', ''Trouble'', ''U+ur hand'', ''So what'' ja ''Just like a pill''. Samuti oli kontsert väga vaatemänguline, oma show ajal kehastus ta kostüüme vahetades erinevateks tegelasteks, kasutas akrobaatilisi elemente ja tantsijaid. Pink loomingust on vaatamata paljude heade laulude rohkusele minu lemmikuks saanud ''Family portrait''
nimetatakse sageli kuldseteks kahekümnendateks. Siis tundus, et kriisi ületanud maailm naasis rahumeelse, evolutsioonilise arengu teele. d) 1929-1933. Uus ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis. Tomuvad järsud muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises korras ning tekivad esimesed mõrad pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteemis. e) 1933-1939. Maailm liigub Teise maailmasõja poole. Ultranatsionalistlike, totalitaarsete ning militaristlike reziimide võidukäik paljudes maades. Pärast Esimest maailmasõda kujunenud rahvusvaheliste suhete süsteem variseb kokku. f) 1939-1945. Teine maailmasõda, mis oli verisem ning purustavaim sõda inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad
Laienes koolivõrk, rohkenes ajakirjandus, ilmus rohkem tõlketeoseid jms. 1919. a. Pariisi rahukonverentsil aga ei saavutanud Hiina ei välismaalaste privileegide kaotamist ega ka Saksamaale kuulunud valduste tagastamist. See tekitas suuri rahutusi rahva hulgas. Pekingis algas liikumine rahvusliku suveräänsuse kaitseks. Rahutused laienesid üle kogu maa. Lõuna-Hiinas taastas oma tegevuse Sun Yatseni poolt 1912. a. rajatud Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang). Viimane ei tunnustanud militaristlike kildkondade võimu Põhja- ja Kesk-Hiinas, moodustades Kantonis (Guangzhous) oma valitsuse ja valis 1921. a. Sun Yatseni Hiina presidendiks. Hiina oli lõhestatud ja tulvil sisepingeid. Mongoolia, mis oli Hiina koosseisu kuulunud juba 17. sajandist, eraldus Hiinast ja kuulutati 1924. a. Rahvavabariigiks. Hiina põhiprobleemiks oli peale vabariigi väljakuulutamist maa ühendamine tugeva keskvõimu alla
Laiemas tähenduses 1920-30'te poliitiline ideoloogia, mille üks rahvuslik variant oli Hitleri Saksamaa natsism. 1920-30'tel eksisteerivad mitmed erinevad fasismi/autoritaarse riigikorra rahvuslikud variandid. Kõige suurem mõju nn ,,hilinenud rahvusriikides" Saksamaal ja Itaalias (Lääne-Euroopa ,,vanades rahvusriikides" mõju jäi marginaalseks). Fasismi ideoloogia on ebamäärane (nt võrreldes kommunismiga). Tänapäeval defineeritakse: vägivaldsete, militaristlike ja antidemokraatlike reziimide üldnimetus, mille eesmärgiks (1930'tel) oli laienemispoliitika teostamine (sõjalisel teel). Tekkis vastureaktsioonina kommunismile (revolutsioonidele) antibolsevism. Marurahvuslus ja darvinismi olelusvõitlus (sallivus=nõrkus). Tegevus (võitlus) on olulisem kui filosoofiline targutamine. Loogika ja mõistuse asemele emotsioonid ja vaistud. Antiliberaalsus. Parlamentaarse demokraatia eitamine. Fasism / natsism tekkis alles massidemokraatia tingimustes
ning kui vaja, tuli kasutada jõudu. Karl von Clausevitz, keda tuntakse ühe 19.saj keskse sõjateoreetikuna, oli 1830ndate alguses sõnastanud selle:" Sõda pole midagi muud, kui poliitika edasiviimine teiste vahenditega" , mida jagas ka Bismarck. Bismarck sõnastas vere ja raua loosungi juba väga alguses, kuit a sai Preisimaa peaministriks. Biscmarck kutsuti 1862 Preisimaa peaministriks, sest oli tekkinud porbleem Preisi sõjaväereformiga: Wilhelm I oli saanud kuningaks, tuntud militaristlike vaadete poolelt, ning koos sõjaveäminister von Rooniga viisid läbi sõjaväereformi. Sõjavägi oli samaks jäänud Napoleoni ajast saadik, kuigi rahvaarv oli sest ajast peaaegu kahekordistunud 18 mlj-le. Eesmärk: uued rügemendid, kehtestada selge üldine ajateenistuskohustus kolmeks aastaks ja kõik nõudsid väljaminekuid. Parlament ei kiitnud seda raha eraldamist heaks. Enne 1848a polnud Preisimaal parlamenti, vaid
annaabi.ee 
