kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1. NSVL vägede sissetung Afganistani 1979, kus pandi ametisse Moskva-meelne valitsus. 2. Vastastikune olümpiamängude boikuteerimine. 1980 jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vasti mitemata Moskvasse. 3. 1980-1981 sisepoliitiline olukorra tervanemine Poolas 4. Tähesõdade programm- USA tahtis militariseerida kosmost ja rajada sinna rakerikaitsekilp
järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida-
NL vägede sissetung Afganistani 1979, ametisse pandi Moskva meelne valitsus, alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ja alustas allumatuskampaaniaid, neid toetas katoliku kirik ; USA president Reagan algatas Tähtedesõdadeprogrammi, millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp ; USA alustas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, sellega pandi alus uuele võidurelvastslainele. -NSVL nõrgenemise põhjused: 1)Sisemised: stagnatsiooni süvenemine 70ndatel(ekstensiivne majandus, käsumajandus ei soosinud omaalgatust ega ettevõtlikust, kadus uuenduslikkus) ; täiel võimsusel töötav sõjatööstus(kaupadepuudus oli igapäevane nähtus) ; Brežnev ei tegelenud
Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Breznevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu "Solidaarsuse" põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: · algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. · USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele.
Johannes Paulus II (1978-2005) . NSVL nõudis Poola kommunistlikult valitsuselt korra taastamist riigis, ähvardades muidu rakendada Breznevi doktriini. Seepeale kehtestas Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu Solidaarsuse põranda alla. - USA presidendiks saanud vabariiklane Ronald Reagan (1981-1989) algatas nn Tähesõdade programmi (Strateegilise kaitse algatuse), millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas ka tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. Sellega loodeti NSV Liidu majanduse nõrkust arvestades oma vastane majanduslikult välja kurnata. 4. Kontrolltöö ,,Külm sõda" teemad ja mõisted: 1) Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.
Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Brežnevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu “Solidaarsuse” põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele. Külm sõda
taastada suhteid Kadettidega, kellest paljud rääkisid avalikult vajadusest sõjaväelise diktatuuri järele, et päästa Venemaad anarhiast. Kornilov ja Kerenski alustasid siis läbirääkimisi kindlameelse valitsuse vajaduslikkusest, mis mõlema nägemuse järgi pidi siis maha suruma ja purustama mitte vaid Bolsevikud, vaid et võtta võim üle kõigilt Nõukogudelt. Kerenski aga oli vastu Kornilovi ettepanekule, et kehtestada tagalates surmanuhtlus ja et militariseerida vabrikud ja raudteed.35 26. augustil sai Kerenski Kornilovilt siis kirja, kus too nõudis, et nii sõjaväelise ja tsiviilvõimu üle tuleks kehtestada diktatuur. Kerenski tõlgendas seda kui ultimaatumit ja saatis järgmisel päeval talle telegrammi, kus vabastas Kornilovi sõjavägede ülemjuhataja ametist. Viimane seda aga eiras ja andis oma sõduritele käsu liikuda Petrogradi suunas. Kerenskile ei jäänud seega muud võimalust kui abipalvega pöörduda Nõukogude
annaabi.ee 
