atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel) ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks). Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna, laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus:
oksal. (Õim 2001a: 558) 2. Fraseologism kui hulgasõnafraas Tegemist on selliste fraseologismidega, kus peasõnaks on kõnealune objekt ning laiendiks hulga- või mõõdunimisõna: nael sülti, kogu kupatus, viies vesi taari peal. 3. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv) Sõnapaarid, mida kasutatakse isiku nimetustena on rajatud, kas vastandusele: Taavet ja Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1
Ilmaliku kontserdikawa taheti leida rahvuslikkuvaimu Postimehe veergudelpropageerisJannsen mitmehadlset laulu, avaldassdnumeid 6hutavaid lauie. Kuna just sei perioodil tihenesidsidemedSoomega,kus juba 19. muusikapidustusteja siindmuste kohta vdlismaal,et igati drgitadarahva koorilau- sajandikeskeloli hakatud koguma rahvaviise,sattusidSoomesilmunud laulukogu- luhuvi. mikud Koidula, Jannsenija Jakobsoni vahenduselEestisse.Koos saksaheliloojate Juba tunduvalt varem oli Jannsenteinud esimesedomapoolsedkatsed soetada kirjutatud lauludegam6.iutasidneed meie esimeselaulupeo repertuaari. rahvale m6istetavat laulurepertuaari. 1845. aastal ilmus tema kogumik "sioni- Laulupeo repertuaarikogumik"Eestirahwa50-aastase Jubelipiddo-Laulud.Tarto Laulo-Kannel" (jirgmised viljaanded 1853 ja 1850)
Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2 . Suhtelis elt inertne , Kuigi kattub õhus kiiresti oksiidikihiga . ke e mi atöö stu s e sulamid (torud ja aparatuur) ; haavlid, kuulide süda mikud, (srapn ellid) ; ekraanid kaitsek s radioakt. ja röntgenkiirgus e e e st ; soolad, värvipigm e n did (eriti Pb 3 O 4 , PbCrO 4 ) ; klaasitöö stus e s (eriti "kristallklaas"), e m ailid . Eriti palju tekib Pb reo stust värvil. m etallide tehnoloo gia s, s ö e , nafta jms. põleta mis el, akumulaatoritest jm . 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus: Lämmastik: lihtainena atmo sf ääris (sisaldus 75,6 ma s si %) : ühenditena lood
Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale" Jõuka Nirgu talu ääre mail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere e ma kol m e alaealise lapse ga ja haigevoodist tõusnud vane m poe g Jaan on sattunud
37). Lisaks avaldas Kunder Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ja mujalgi arvukalt looduskaitselisi ja loodusteadust populariseerivaid kirjutisi. Uue põlvkonna õpikuautorite esindaja Mihkel Kampmaa (1905) seos- tas loodusetundmise juba otseselt kodukoha ja laiemalt kodumaa tundmaõppimise ning seega patriootilise kasvatusega. Eesti vanema loodusteadusliku õppekirjanduse uurija Vello Paatsi kirjutab: "Rahva- koolis sisendavad looduse kaitsmise vajadust M. Kampmanni luge- mikud, mis kõnelevad puude rikkumisest, lindude kaitsmisest, taunivad loomade piinamist, räägivad lindude kasulikkusest, loomakaitseseltsi- dest ja nende tegevusest, looduserikkujale seadustega ettenähtud karis- tustest" (Paatsi 2003: 144). Nagu Jakobsoni lugemik, ei toiminud ka Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu jäi paljudele taluinimestele ainsaks kokkupuuteks nii looduskirjan- dusega kui kirjandusega üldse. Mart Mäger (1994: 62) osutab, et näiteks
●● Märgi marsruudikast. ●● Asetajad eemaldavad mätta ja taimestiku. ●● Määra skaala ja skaala tähistus. ●● Märgi piirjoonte abil pinnavormide paigutus ja suurus, asetajad teevad pinnavormid. ●● Märgi joonorientiirid (näiteks teed, sihid, elektriliinid, ojad). ●● Märgi punktorientiirid (näiteks hooned, rajatised, geodeetilised punktid, kivihunnikud). ●● Märgi maastikul kasvav taimestik (näiteks lagedad alad, metsad, raies- mikud, sood) ●● Sama meetodi abil valmista objekti mudel. ●● Mudeli lõpetamisel märgi enda ja objekti asukoht mõlemale mudelile. ●● Kui on piisavalt mehi, siis võib objekti mudeli võib teha ka paralleelselt marsruudi mudeliga. ●● Vaenlase ohu korral ja peale käsu andmist tuleb maastikumudel alati hävitada, selleks peab jaoülem määrama eraldi jaoliikme. 34 2.4 tähestiku ja numbrite hääldamine KUULDEKOODID
5 magneetimiskõvera maksimaalse tõusu (materjali maksimaalse magnetilise läbitavuse ) punkt. - 85 - Magneetumise intensiivsust sõltuvalt raken- pöörisvoolukadusid. Seetõttu vahelduvvoolusüda- datud magnetvälja tugevusest iseloomustab abso- mikud (elektrimasinad, trafod, kontaktorid jne.) luutse magnetilise läbitavuse µa kõver (sele 3X, valmistatakse pöörisvoolukadude vähendamiseks kõver 4), mis näitab, kui suuri magnetilise indukt- elektrotehnilisest lehtterasest (trafoplekist). Materjali siooni B muutusi (B) tekitab teatud väljatugevuse eritakistuse suurendamiseks kasutatakse legeeri- muutus (H). vaid lisandeid räni, (tabel 3
annaabi.ee 
