Vesiviljelus Hiinas Ajalugu Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit. Tööhõive · HIINAS ON SEKTORIS HÕIVATUD 13 MILJONIT INIMEST, KELLEST 4,5 MILJONIT ON SEOTUD VESIVILJELUSEGA. · VANANEMINE JA SISSERÄNDE PIIRARV AMETIKOHTADE JÄRGI Milliseid kalu püütakse tänu vesiviljelusele Hiinas? · Valgemuur · Hõbekoger(sellest aretati hiljem kuldkala.See kala liik on tuntud meile kui akvaariumi kala) · Ilukarpkala
Vesiviljelus Hiinas: Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit. · HIINAS ON SEKTORIS HÕIVATUD 13 MILJONIT INIMEST, KELLEST 4,5 MILJONIT ON SEOTUD VESIVILJELUSEGA. · VANANEMINE JA SISSERÄNDE PIIRARV AMETIKOHTADE JÄRGI Hiinas püütakse: · Valgemuur · Hõbekoger(sellest aretati hiljem kuldkala.See kala liik on tuntud meile kui akvaariumi kala) · Ilukarpkala Hiina linnad kus vesiviljelus on kõige populaarsem. · Shandong · Guangdong · Fujian · Zhejiang · Jiangsu · Liaoning · Hubei · Guangxi
Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele liikidele. *Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult *Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). *Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult". Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Euroopa *Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides.
76% 16 HIINA 17 18 Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult. Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) – valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm “saaki samalt põllult”. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. 19 20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup
Sügavamal kasvavad pruun- ja punavetikad saavad fotosünteesida seetõttu, et nad sisaldavad lisaks klorofüllile täiendavaid värvipigmente. Vetikad võtavad toiteaineid veest kogu kehapinnaga, merepõhi on neile ainult kinnitumiskohaks. Nad kinnituvad risoidide, mitmesuguste ketaste jm moodustiste abil hämmastavalt tugevasti kividele ning kaljudele ja taluvad sel viisil üsna suurt lainetust. Eesti rannikumeres võib mikrovetikaid olla kuni 1200 liiki. Kõige rohkem on ränivetikaid (ligi 600 liiki, neist suurem osa on bentilised ehk põhjaeluviisilised), rohevetikaid (üle 200 liigi) ja sinivetikaid (umbes 130 liiki).Soome lahes on mikrovetikaliike üle kahe korra rohkem kui Liivi lahes. Biomassimoodustajatena on olulised ka mõned viburvetikate ehk flagellaatide rühmad, näiteks vaguviburvetikad ehk dinoflagellaadid, neelvetikad ehk krüptofüüdid ja haptofüüdid. Vaguviburvetikad ja
annaabi.ee 
