DNA. Tekivad ise. Membraan, Ensüümid. 1. primaarne 2. sekundaarne Mittevajalike ainete/struktuuride Lüsosoom 1. Golgi k. 2. fagatsütoosi lagundamine. põieke + prim lüsosoom. Mitoosi ajal Tsentrosoom 3*9 mikrotuubulit ...........niidistiku moodustamine Liikumisorganoidid 9+1 mikrotuubulit Rakkude liikumine Kulendid, ripsmed, viburid. Basaalkeha 3*9 mikrotuubulit. Valgu fibrillist võrgustik Tsütoskelett Tugi, rakusisene liikumine
• Teine nimi - prümnesiofüüdid • Kromalveolaatide hõimkond • Lähedases suguluses krüptomonaadidega • Rakkudel tavaliselt kaks viburit Unikaalne organell –sünapomorfne haptoneema ( väliselt viburi sarnane, kuid erineb mikrotuubulite asetuse ja otstarbe poolest. Mikrotuubulid – valgustruktuurid, mis aitavad moodustada tsütoskeletti. Haptoneemas 6-7 mikrotuubulit. Kr. k – hapsis – puudutus, nema –niit.) ( Sünapomorf - mingi organismide rühma taksonite ühine arenenud tunnus, mille järgi võib oletada, et vaadeldava tunnusega organismid põlvnevad ühisest eellasest.) (Takson ehk mest - taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum) (Taksonoomiline rühm – nt liik, perekond, sugukond.) On võimalik, et kloroplastid arenesid välja haptoneemadest. Haptoneemade otstarve pole veel kindlalt teada, kuid nähtavasti on olulised
· Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) · Tagavad raku hingamise · Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST · Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist · Vananedes pakseneb · Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID
osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.
Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel)
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 2. Mikrotuubulid on õõnsadsilindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliin dimeeridest. 13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille
kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine
pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel
Mikrotuubulitega seotud valgud Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vōimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Närvikoest on eraldatud pōhiliselt 2 tüüpi MAP-valke: HMW-valgud (high-molecular weight proteins) m.w. 200-300 kDa tau-valgud; m.w. 40-60 kDa. Antikehade abil on näidatud, et mōlemad seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid Tsentriool Tsentrioolid esinevad kōikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all.. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Rakutsentris e. Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni:
annaabi.ee 
