: 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 26 Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele. Mõned kristallid on tumedamad, kuid seda mitte keemilise koostise erinevuse (siis oleks tegemist teise faasiga), vaid kristallide erineva paigutusega lõikealas - valgus peegeldub eri kristallograafiatasanditelt erinevalt. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? : 1. ledeburiit 2. perliit 3. austeniit 4. ferriit 5. tsementiit 27 Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris?
lihvitakse ja poleeritakse 2. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse Question 26 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele. Mõned kristallid on tumedamad, kuid seda mitte keemilise koostise erinevuse (siis oleks tegemist teise faasiga), vaid kristallide erineva paigutusega lõikealas - valgus peegeldub eri kristallograafiatasanditelt erinevalt. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? Vali üks või enam: 1. austeniit 2. tsementiit 3. ferriit 4. perliit 5. ledeburiit Question 27 Correct
6-1 [N/mm2] 11. Teraste ta"histuse p6him6te EVS-EN ja"rgi. EVS-EN -- ta"hed ja numbrid. Esimene ta"ht na"itab terase kasutusala, ja"rgneb number, mis na"itab min. voolavuspiir, ta'iendava ta' hisena purustustoo ta'his. 12. Mis on ku'lmhapruse la'vi, selle ta'his? Temperatuur millest alates materjal kaldub haprale purunemisele. [Tkhl]. 13. Laagriterastele esitatavad n6uded, keemiline koostis ja termotootlus. Suur HRC ja va'ga u'htlase mikrostruktuuriga. C = 0.95-1.2%; Cr = 1.3-1.65%. Termotootlus: karastamine 6lis + madal noolutus (t'=150-170'). 14. Vedruterastele esitatavad n6uded, koostis ja termotootlus. K6rge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Ta'htis on ka va'simuspiir. C = 0.5-0.8%; Cr = 0.2-1.0%; Ni = 1.4-1.7%. Termotootlus: karastamine 6lis (vees) + kesk noolutus (t'=410-520') 15. Mis on kiirl6iketeras, keemiline koostis ja termotootlus? Teras mida on legeeritud p6hiliselt W-ga.
tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga. Student Response Feedback A. antud mikrostruktuuris ei ole faase Student Response Feedback B. kolmefaasiline struktuur C. ühefaasiline struktuur D. kahefaasiline struktuur Score: 6/6 6. Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril?
ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga. Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. kahefaasiline struktuur b. ühefaasiline struktuur c. kolmefaasiline struktuur d. antud mikrostruktuuris ei ole faase Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi- diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime.
A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga. Student Response A. kahefaasiline struktuur B. ühefaasiline struktuur C. kolmefaasiline struktuur D. antud mikrostruktuuris ei ole faase Score: 6/6 6. Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? Student Response A. Väikse kõvaduse ja tugevusega võrreldes sarnase ühefaasilise struktuuridega Student Response
ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 5/5 5. Mitu faasi on antud mikrostruktuuril? Tegemist on puhta vase mikrostruktuuriga. Student Response A. kahefaasiline struktuur B. ühefaasiline struktuur C. kolmefaasiline struktuur D. antud mikrostruktuuris ei ole faase Score: 6/6 6. Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? Student Response A. Väikse kõvaduse ja tugevusega võrreldes sarnase ühefaasilise struktuuridega B. Keemiline ühend faasina halvendab survetöödeldavust või suuremal
Madalnoolutust. Mitmekordset noolutamis. 37. Millised nõuded esitatakse kuumustugevatele terastele ja kuidas need saadakse? Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elementidega. 38. Millega tagatakse roostevaba teraste korrosioonikindlus? Teradevahelise korrosiooni vältimiseks lisatakse terastele titaani, nioobiumi ja lämmastikku. 39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42
tekstiloomeoskuse arendamiseks ning kirjeldada ja võrrelda tekstiloomeoskust enne ja peale arendamisperioodi. Töös viidi läbi kompleksne kõneuuring, mille tulemuste alusel valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et õpetamise tulemusena muutusid lapse jutustused mahukamaks ning sisult terviklikumaks ja sidusamaks
termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi-diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela- tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2
2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep
keevisõmbluse ja tema lähiala, nn. termomõju tsooni mikrostruktuur. Keevisõmbluse metalli struktuur sõltub samuti elektroodikatte paksusest. Õhukese kattega elektroodiga keevitades tekib peeneteraline struktuur. Paksukattelise elektroodiga käsikaarkeevitusel, aga ka keevitades räbustis, kus soojussisestus on suur ja jahtumiskiirus väike, tekib jämedateraline struktuur. Keevisõmbluse lähialas on mikrostruktuure otstarbekas vaadelda seoses faasi- diagrammiga. Eristatakse järgmise mikrostruktuuriga alasid e. vööndeid: Keevisõmbluse ja tema lähiala mikrostruktuur seostatult faasidiagrammiga 1. Kokkusulamis- e. segunemisala, aga ka osalise sulamise vöönd põhimetallis, paksusega mõnest mikromeetrist kuni 0,4 mm. Ala erineb keemiliselt koostiselt nii õmblus- kui ka põhimetallist, mis on tingitud difusioonist vedela-tahke faasi vahel. Juhul kui selles alas ei ole esinenud kokkusulamist e. metallilise sideme tekkimist, nt
Rull- ja kuullaagrite töötingimuste iseärasus on kõr- gest survest tingitud materjali lokaalne deformat- sioon ja kuuli või rulli kontakt tsüklilisel koormusel. M i k r o le g e e r it u d p e e n te r a t e r a s Sellest tulenevalt peab kuullaagriteras olema suure kõvadusega (62HRC) ja väga ühtlase M a n g a a n te ra s mikrostruktuuriga. Selleks kasutatakse suure süsinikusisaldusega, eelkõige kroomiga legeeritud S ü s in ik te r a s teraseid. Tuntumad sisaldavad ca 1% C ja 1,5% Cr. Nende teraste termotöötlus seisneb karastamises 0 250 500 750 1 0 0 0 R eL, N /m m 2