Ta kontsentreerub väikestele poliitikale jalgu jäänud gruppidele nagu afroameeriklased ja homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris. Postmodernismi sotsiaalse teooria kohaselt on olemas 3 sorti analüüse · Ülemõistusliku tähenduse lammutamine · Killustumine ja hajumine · Võimu roll Posmodernistlikus sotsiaalses teoorias kajastatakse samuti 2 sorti vastaseise. · Analüüside mikropoliitika. Erinevus ja välistamine on mikropoliitilised fenomenid postmodernses sotsiaalses teoorias. Postmodernistid vaatavad vähem strukturaalsete piirangute ja mõjude poole (nt Marksism), vaid rohkem kohaliku mikropoliitika ja võimu igapäeva operatsioonidele. · Vastupanu mikropoliitika. Kui postmodernismi sotsiaalne teooria keskendub mikropoliitikale kui võimu mõjuväljale, siis samuti näeb seda kui vastupanu erinevate vormide alguspunktiks
objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need
3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse kategooriasse kuuluvad näiteks hallutsinatsioonid ja psühhoosid - see on algsete traumade asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab
Derrida kasutab Saussure'i mõtteid veidi muudetud kujul. Tähendust tekitavat protsessi nimetab Derrida sõnaga différance e. erinewus. See on Derrida enese loodud neologism, milles ,,e" asendub ,,a"-ga. See on kirjapildis märgata, aga kõnes mitte kuulda, illustreerib kirja seespidisust ja tähendusrikkust kõnega võrreldes. Sõna viitab kahele asjale: 1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,arheoloogiline meetod' ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava
keele-eelne e. imaginaarne faas (keele-eelne) sümboolne faas (peale keele omandamist) 74.Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127-131) POSTSTRUKTURALISM (Kraavi 110-126, 131-135) 75.Poststrukturalismi mõiste 76.Tekstiline teadmine 77.Keele umbusaldamine 78.Dekonstruktsioon 79.Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinevused). 31 80.M.Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ,,arheoloogiline meetod") 81.Deleuze & Guattari risoomne tõlgendusmudel. POSTKOLONIALISM (konspekt eraldi failina) Koloniaalmaade kirjandus. Teooria on laiem, ei põhine ainult kirjandusele. Eesmärgiks mõista, analüüsida postkolonialistlikku ideoloogiat, poliitikat jne. 82.Postkolonialistliku kriitika mõiste Kirjandusteaduses tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990. alguses, kuid
annaabi.ee 
