Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
Kuivatatavaid puuvilju töödeldakse tumenemise vältimiseks nõrga sidrunhappelahusega. Tumenemist põhjustab puuviljade lõikepindadele mõjuv tugev oksüdeerija-hapnik. Sidrunhappe lahus toimib antioksüdandina ja takistab värvuse muutumist. Maitsetaimi on kõige soodsam kuivatada loomulikus soojuses ja tuulises kohas. Kalade kuivatamisele eelneb nende soolamine, suurematel kaladel ka rookimine. Kuivatatud toiduained ei ole mikroobivabad ehk steriilsed. Kui neid süüakse naturaalselt, siis tuleb neid eelnevalt pesta, eriti kehtib see lahtiselt müüdava kuivatatud puuvilja suhtes.
· Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus)
all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka mikroobivabad organismid, keda on eksperimentaalselt nakatatud teatud mikroobidega. On kui elav katseklaas, mis võimaldab uurida bakterite toimet makroorganismile. Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud. Mikroobivabad loomad on vastuvõtlikud bakteritele. Naha mikro.floora Nahk on kuiv, kuid happeline. Brevibacterium - higibakter. ..metioniin - väävlit sisal...mtüülmerkaptaan tekib, mis on tüüpilise halva higi lõhnaga. Ka haisvates juustudes on brevibacteriumi . E merkaptaani.
o Mikrofloora on mitmekesine, kuna tingimused eri piirkondades on erinevad o Mikroobe on igemetel, igemetaskutes, hammastel, keelel jne · Hingamisteed o Mikroobe esineb alati ülemistes hingamisteedes o Potensiaalsete patogeenide hulk ei ole tervel ja tugeval inimesel suur ja ta ei haigestu, sest normaalne mikrofloora hoiab ära patogeenide kasvu o Alumised hingamisteed on mikroobivabad Kopsudes on tugevad fagotsütoosimehhanismid Bronhide epiteeli ripsmed eemaldavad pidevalt mikroobe · Urogenitaaltrakt o Neerud ja põis on mikroobivabad o Välissuguelundite peal on palju mikroobe Probiootikumid: · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid on inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid)
tavaolukorras tema haigestumist. Sõtlub vanusest toidust jne. Mõjutab kehapiirkonna mikrokeskkond, selle hapniku-, vee- ja toitainetesisaldus. Tinglik patogeen mikroobid, kes põhjustavad inimese haigestumist ainult ekstreemsetes tingimustes. Oportunistid ehk juhuseotsijad. Kui organismi kaitsevõime on nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada, võivad nad organismi nakatada. Gnotobiondid on organismid, kelle mikrofloora on määratletud. Nad võivad olla steriilsed ehk mikroobivabad loomad, aga ka loomad, keda on eksperimentaalselt nakatatud mingite kindlate mikroobidega. Mikroobivabu hiiri, rotte, merisigu, küülikuid. Lindudel hautakse pojad munast välja steriilsetes tingimustes. Mikroobivabad loomad elavad steriilsetes tingimustes kauem, kui nende tavalised liigikaaslased (u 2x kauem) asteriilsetes tingimustes. Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini. Mikroobid kes ei põhjusta haigestumist tavalistel loomadel, on patogeensed mikroobivabadele