võimalusega, et ülesanne oli alluvale liiga raske. Ükski motivatsioonimudel pole täiuslik, kuid iga mudel lisab midagi motivatsioonist arusaamisele. Juhtidel on oluline tunda oma alluvate iseärasusi, nende vajadusi ja motivatsioonijõude, eesmärke ning arvestada loomulikku soovi võrrelda end teistega. MIKRO- MAKROMOTIVATSIOON Inimkäitumise mõjutamine on tihedalt seotud ümbritseva keskkonnaga ja isiksusega. Käitumise põhjuseid indiviidi tasandil kirjeldab: A- tüüpi ehk mikromotivatsioon –käsitleb inimest organisatsiooni kesksena. Inimese motiveerimiseks tuleb muuta tingimusi oma organisatsioonis. See on aga inimesele ebapiisav, sest inimesel on ka tööväline elu, mis mõjutab suhtumist oma töökeskkonda ja oma tulemuslikkusesse. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist kirjeldab B- tüüpi ehk makromotivatsioon- arvestab firma välistingimuste mõju motivatsioonile mis on seotud töö või vaba aja väärtustamisega, maksude
Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis õrgitab inimest sihikindlale tegevusele, määretles kindlaks suuna, mille poole püüda. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, saksioonidele ja hüvitistele. Olulisel kohal on kontrollil põhinev töösoorituse hindamise ja töötasustamise süsteem. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja maktomotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, markomotivatsioon on seotud aga ühiskonna mõjudega sealhulgas organisatsiooni makrokeskkonna teguridega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõekspidamisetega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja nende raduldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate loomevõime arendamisele ja saavutusvajadustele. Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased
6 süsteem. Liidrid tuginevad järgijate motiveerimisel aga isiklikule eeskujule ja asjatundlikkusele ning pööravad põhitähelepanu indiviidide eneseteostuse vajadustele. / 6, lk 130 / Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja makromotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, makromotivatsioon on seotud aga ühiskonna mõjudega. / 6, lk 130 / Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega. Positiivne motivatsioon seondub mingite eesmärkide reliseerimisega, negatiivne motivatsioon on seotud aga hirmuga ebaõnnestumiste ees. / 6, lk 132 / MOTIVATSIOONITEOORIAD
Nii saavad nad pidevalt jälgida, kuidas nad täidavad ettevõtte eesmärke. Liidri ülesanne on luua visioon, anda kätte suund ning kõrvaldada takistused, mis ei lase eesmärki saavutada. Visioonide ja eesmärkide täitmine innustavad ja motiveerivad ise töötajaid. Nähes, et nad suudavad ettevõtte eduks midagi ära teha, tõstab nende enesekindlust ja töötahet. Samas tekitab see neis omanikutunnet. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja makromotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, makromotivatsioon on seotud ühiskonna mõjudega, sh organisatsiooni makrokeskkonna teguritega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõekspidamistega. Motiveerimisel tuleb valida, kas tegeleda töötajate esmaste vajaduste välja selgitamise ja rahuldamisega või pöörata tähelepanu töötingimuste, keskkonna ja töösuhete parandamisele. Luues neile võimalusi oma loomingulisust arendada ja saavutada nende isiklikke tööalaseid
loomist. See on seotud töötajate motiveerimisega ning nende vaimsete vajadus-te rahuldamisega ja eneseteostuse tagamisega. Mitterahaline hüvitamine seisneb töötajate kõrgemate vajaduste rahuldamises, mis on seotud vahetult töötajate motiveerimisega, sh nende suhete-, tunnustus- ja eneseteostusvajaduste rahuldami-sega. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja makromotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, makromotivatsioon aga ühiskonna mõjudega, sh organisatsiooni makrokeskkonna teguritega ja ühiskonnas valitsevate väärtuste, eetika ja tõeks-pidamistega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja rahuldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate arendamisele ja saavutusvajadustele. Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega