Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid). o Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Mõnede ainete (süsihappegaas, veeaur) molekulid on võimelised neelama pika lainepikkusega
makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened) Anorgaanilised ained Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi. Kliimarežiim Produtsendid (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes söövad teisi organisme) Mikrokonsumendid või saprotroofid (peam bakterid ja seened, mis toituad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte, vabastavad anorgaanilisi aineid) ► Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? See põhineb energi jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääro sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. CO2 tekke tõttu kasvab Maa temperatuur.
toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline reziim nt temperatuur ja valgus). 3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed.
ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 32.Makrokonsument ehk fagotroof- on heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 33. Makrokonsument, makrotarbija - 34. Mesosfäär - atmosfääri osa kus kiirgust neeldavate osakeste kontsentratsioon on madal mistõttu to kihis langeb -92oC ca 85km kõrgusel 35. Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt seened ja bakterid, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energiaallikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 36. Mutageenne aine - 37. Mutualism - Sümbioos 38. Nekrofaagid - raipetoidulised 39
· Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt bakterid ja seened, söövad surnud orgaanilist ainet · Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? · Kasvuhooneefekt on nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist. · Maapind neelab suure osa päikesekiirgusest, neeldunud päikesekiirgus muundub
Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist ökosüsteemi osa • vesi-, õhk, ja substraatkeskkond, lisaks kliima jt füüsikalised faktorid • produtsendid (autotroofsed organismid) • makrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt elusainest toitujad) • mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3. Maapind (ka vesi) pakub organismidele tuge, mida õhukeskkond ei paku. Evolutsiooni käigus on maismaataimedel ja –loomadel kujunenud tugev skelett, loomadel ka liikumisorganid. 4