KÜSIMUSI VASTUSEID Milleks on vaja lemmiklooma mikrokiibistada? Teie lemmikloom võib ära kaduda, teda võidakse varastada. Kui Teie lemmikloom omab mikrokiipi, siis on tõenäolisem, et koer leidmisel identifitseeritakse ja ta saab Teie juurde koju tagasi. Alates 1. oktoobrist 2004.a. on mikrokiibi olemasolu lemmikloomal kohustuslik, kui Te plaanite oma lemmikloomaga välismaale minna. Mis see on MIKROKIIP? Mikrokiip on tavaline skeem individuaalse sisseprogrammeeritud numbriga, mis on sisestatud väikesesse kapslisse. Kapsel on tehtud inertsest klaasist suurusega 12*2 mm
Professor Patrick Holfordi peatükis jäi mulle enim meelde see, kus räägiti Qlink ripatsist, mis maksis 69,99 naela ja mis kaitses inimest kohutavate nähtamatute elektromagnetkiirte eest ja mis ravis paljusid haigusi. Ta kirjeldab ripatsit selliselt, et see ei vaja patareisid, sest saab oma toite selle kandjalt: ripatsi mikrokiibi aktiveerib vasest induktsioonmähis, mis püüab ripatsi kandja südame mikrovoolu. Seda lähemalt uurides ja lahti lammutades selgus see: ei mingit mikrokiipi, lisaks mitte millegagi ühendatud mähis ja nullioomine takisti, mis maksab pool penni ning mis samuti ei ole mitte millegagi ühendatud. Peatükis ,,Kas tavameditsiin on kuritahtlik" tuli juttu sellest, kuidas uue ravimi turuletoomiseks kulutatakse palju raha ning kedagi ei huvita kas see on parem kui platseebo. Näiteks kui uus ravim peaks vähendama kolesteroolitaset ja sellega seoses ka südameatakke, siis mõõdetakse mitte südameatakkide, vaid kolesteroolitaseme vähenemist
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas .Mikrokontrolleri sisendeid ja väljundeid saab seadistada TRIS ja PORT registritega.TRIS registri iga bitt on seotud vastava järjekorra numbriga viiguga. Samamoodi on võimalik viikusid ka sisenditeks defineerida, kirjutades TRIS registrisse vastavate bittide väärtuseks 1. Sisendiolekut näitavad vastava PORT registri bitid. Mis on põhiprogramm ja milleks kasutatakse almprogramme? ...
Objektile, milleks võib olla toode või saadetis lisatakse raadiomärk ehk tag, mille olemasolu, asukohta ja liikumist suudavad tuvastada spetsiaalsed seadmed, milledeks on arvutitega ühendatud RFID antennid ja lugejad. Kõik see võib toimuda ilma inimesepoolse vahelesekkumiseta. Info edastamine toimub reaalajas ilma füüsilise ja optilise kontaktita. Tagid ehk raadiomärgid kujutavad endast liivatera suurust mikrokiipi koos antenniga. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et tagil olevat informatsiooni oleks võimalik lugeda 3-4 m kauguselt. Tagid võivad olla tasapinnalised, kapseldatud plastikusse, kummisse ja olla lamineeritud. Aktiivsed tagid levitavad raadiolained oma toiteallika energia arvel. Toiteallika ressurss ulatub mõnest kuust kahe aastani. Aktiivsed tagid on võimelised kiirgama ja vastu võtma signaale jalgpalliväljaku suuruselt maa-alalt
See omadus säästab ruumi ja vähendab koguraskust seadmetes. Kokkuvõttes on Hummingbird-i eeliseks tema kiirus, Snapdragon-il paljude elementide lisamise võimalus. Apple A4 ja Apple A5 Apple A5 on A4 järeltulija. Tal on 2 tuuma ja põhineb niisamuti ARM arhitektuuril. A5's on 1 GHz kahetuumaline ARM Cortex-A9 protsessor ja kahetuumaline PowerVR SGX543MP2 graafikaprotsessor. A5 on toodetud Apple Inc.'i poolt. Võrreldes neid kahte mikrokiipi: A5 tarvitab rohkem voolu kui A4, kuna tal on võimsam graafikaprotsessor. On ka märgatud, et kuigi A5 on mitmetuumaline, on tema kiirus väiksem kui A4-l: iPad 2 protsessori taktsagedus ei olegi 1 GHz nagu iPad 1's on, vaid võngub 861894 MHz. Iga tuum A5s töötab 10% aeglasemalt, kui A4 protsessori tuum. Hummingbird ja Snapdragon Kokkuvõte Kokkuvõtteks kirjutan siia, et ennem mulle Apple väga ei meeldinud aga kui ma
mikrokiibiga. See on maailmas arvestatav, kõrgtehnoloogiline ja arvutiga ühtesobiv identifitseerimise viis. Mikrokiibi pikkus on 12 mm, läbimõõt 2,1 mm. Pisike mikrokiip sisaldab numbrilist ID-koodi ja see on unikaalne igale hobusele. Kiip on aktiveeritud madalasagedusliku raadiosignaaliga, mis edastab ID-koodi lugeja süsteemi. Praegusel hetkel on Eestis seitse kiibilugejat. Kiip paigaldatakse spetsiaalse süstlaga hobuse kaela vasakule poole, sügavalt lihasesse, kus ta jääb paigale. Mikrokiipi võib paigaldada igas vanuses hobusele ning see ei jäta kaelale mingit defekti, ei põhjusta valgete karvade teket ega karvade kaotust. Süst on hobusele, kas natuke või üldse mitte ebamugav. Süstekoht tuleb desinfitseerida, väikese ala pügamine on vajalik juhul, kui karvkate on väga pikk. Kiibile on tehase poolt antud 30-aastane garantii, seda on raske kirurgilisel teel eemaldada ilma traumat põhjustamata ja see võib lõppeda hobuse surmaga. Märgistatud hobused kantakse andmekogusse
vähemalt valge ja musta printimisel, ilmselt ka värvilise. - Tindiprinteritel tint on saadaval kas printeri tootjatelt või vahendajatelt. See lubab tindiprinteritel võistelda fotopaberiga, mis on tavaliselt kasutusel must-valges fotograafias ning pakkuda samasid toone - neutraalseid, "sooje" või "külmasid". Miinused: - Tint on sageli väga kallis. - Paljud "intelligentsemad" tindikassetid sisaldavad mikrokiipi, mis suhtleb algsel tasandil printeriga ning see võib põhjustada printeri ekraanile veateade, või valesti teavitada kasutajat, et tindi kassett on tühi. Mõnel juhul võib neid sõnumid ignoreerida, kuid mõned printerid keelduvad printimast sellise veateatega. Näiteks, Epson kasutas kiipi, mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti.
Kui plunger surutakse näpu poolt alla, lähevad kaks juhet kokku moodustades vooluringi, mille abil saadetakse signaal arvutisse. Olemas on ka mitte- mehaanilisi switche: hall-effect,, elastromeric switch ja capacitive switch. Teine põhiline osa klaviatuuris on keyboard encoder - klaviatuuri teisendaja - Vajalik seetõttu, et mingil viisil tuleb keystroke (näpulöök) konvertida ISO/ASCII-koodi. Selleks kasutatakse kindla otstarbega mikrokiipi - keyboard encoder. Jooniselt näeme, et selle mikrokiibi operatsioonid teostatakse vooluringi abil, mille puhul valitakse switch-arrayst välja õige kahendkood. Jooniselt näeme, et 8 horisontaalset liini on ühendatud 8-bitise input pordiga. Switch on asetatud igasse ristumiskohta horisontaal ja vertikaal line puhul (8 x 8 = 64 switchi) . Kui klahvi vajutatakse, moodustub vertikaal ja horisontaal joone vahel ühendus, kui vajutust ei toimu, ei ole ka ühtegi ühendust.