adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele. Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ)
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ)
infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed: * otsingukatse (visuaalne otsing) * eelosundajaga fokuseerimiskatse * Dihhootiline kuulamine * RSVP-meetodid Fokaalne tähelepanu- teadvuse keskendumine, piiratud maht, tähenduse alusel valik, töötleb korraga, ühte objekti, seega paljude objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne üks, siis järgmine jne) Eeltähelepanu- elementide grupeerimine tervikobjektideks, mida fokaalne tähelepanu saab töödelda, ,,pop-
kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed: * otsingukatse (visuaalne otsing) * eelosundajaga fokuseerimiskatse * Dihhootiline kuulamine * RSVP-meetodid Fokaalne tähelepanu- teadvuse keskendumine, piiratud maht, tähenduse alusel valik, töötleb korraga, ühte objekti, seega paljude objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne üks, siis järgmine jne) Eeltähelepanu- elementide grupeerimine tervikobjektideks, mida fokaalne tähelepanu saab
annaabi.ee 
