Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma. Koos Nõukogude võimuga saabusid Eestisse ka nuhid.Küll neid oli palju! Pikki ja peenikesi,pakse ja lühikesi.Aga oli ka tillukesi keelekandjaid,need pugesid hambaharjale ja vahtisid sulle suhu.Mõni maskeerus imikuks,kräunus vankris, aga kui sa teda lohutama läksid,tõmbas sipupükstest fotoaparaadi ja jäädvustas su mikrofilmile. ,,Mees,kes teadis ussisõnu" Raamat muistsest Eestist,mis on langenud võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest,kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt,kutsudes appi muistse Põhja Konna.
sisestatud valla-, mõisa- ja linnatasandist täpsemate kohamääratluste hulgast. Vabatekstina on sisestatud peamiselt küla-, talu-, linnaosade ja tänavate nimesid, ent ka jõe- ja järvenimesid ning muud mikrotoponüümikat. Talude ja linnakruntide puhul ka kinnistusnumbreid. Digiteerimine. 21. sajandil on varasemad arhivaalide kopeerimiseks kasutatud tehnoloogiad (mikrofilmile pildistamine ja fotokoopiate valmistamine) valdavas enamuses asendunud digitaalsega digitaalsena valmistatakse rahvusarhiivi arhivaalidele nii tagatis- kui kasutuskoopiaid. Erinevatel andmekandjatel arhivaalide digiteerimisega tegelevad filmi-, riigi- ja ajalooarhiivi säilitusosakonnad, kus on kasutusel mitmekülgne professionaalne tehnika. Kopeerimist teostatakse vastavuses arhivaalide digiteerimise sisuliste ja tehniliste põhimõtetega. Lisaks arhiivides
Kaardipakki sorditi varrastega: nõutud tunnustele vastavalt sälgatud kaardid kukkusid pakist välja. Sälkkaarte peeti otstarbekas kasutada fakti ja dokumendiotsisüstemides, kus dokumentide arv ei olnud väga suur mitte üle 10 000 dokumendi. Probleem sälkkaartide süsteemi puhul oli selles, et kaardid olid väikesed ja kodeerida sai ainult väikest hulka informatsiooni. Infohulka sai suurendada, kasutades keerukat kodeerimissüsteemi. 13. Kuidas võis toimuda infootsing mikrofilmile talletatud allikatest? Kõik mikrofilmile talletatud dokumendid olid ka indekseeritud. Otsinguteks kasutatigi neid koode. ... Indekseeritud otsikaart asetati valguse ja filmilindi vahele. Otsikaart blokeerib kogu valguse, mis langeb filmile, välja arvatud valgus läbi otsikaardi aukude (indeks). Filmilindi teisele poolele on paigutatud fotoelement, mis annab signaali, kui otsikaardi ja filmi augud ühtivad ja valguskiir jõuab fotoelemendini st otsitud dokument on leitud. 14
liimained jms) peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid: Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia)
vastama arhiivipüsivusnõuetele (näiteks ISO 9706) Info uuendamise meetodid Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia)
Rahvusteavikutena käsitatakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ja välismaal eesti keeles avaldatud teavikuid olenemata andmekandjast ja ilmumisajast. Säilitamine Säilitamine raamatukogus. Säilitamine kõik tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad lagunemist, pikendavad kogude kasutusiga. Säilitamine võib sisaldada ka informatsiooni ülekannet teisele kandjale, nagu näiteks mikrofilmile. Konserveerimise eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega. Kahjustatud objektid viiakse stabiilsesse seisundisse, muudetakse nad kahjustusteta kopeeritavateks ja eemaldatakse eelnevad ebasobivate ja objekti kahjustavad töötlused. Restaureerimine eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Teabeasutustes tuleb objekte
korda. CELEX-süsteem on hea vahend EL-i seadusandlust puudutava informatsiooni hankimiseks, kuid selle tüpograafilised omadused ei võimalda EL-i õigusaktide kasutamiskõlbulike väljavõtete printimist. Siit tulenevalt oleks otstarbekas endale muretseda kõik EL-i ametliku väljaande aastakäigud selle ilmumise hetkest alates. Kuna väljaande maht on tohutu, siis tuleks siin reaalselt kõne alla mikrokaardi versioon. Viimane jällegi eeldab seadet, mille abil saab mikrofilmile salvestatud teksti printida normaalsuuruses paberile. See hoiab kokku kümneid meetreid riiulipinda ja võimaldab EL-i õigusaktidega tutvuda sellisel kujul nagu nad avaldati. Taolise CELEX-kartoteegi koostas ka näiteks Soome Justiitsministeeriumi integratsiooniõiguse osakond, kes kasutas kartoteeki seadusandluse harmoniseerimisel ja EL-i õigusaktide tõlkimisel, aga ka EL-i liitumisläbirääkimiste koordineerimise abivahendina. Taolisel kartoteegil on igal EL-i
annaabi.ee 
