Baktereid kasutatakse väga mitmel ja erineval moel. Tänapäeval kasutatakse neid enamasti puhaskultuuridena st. vaid ühest bakteriliigist koosnevate kultuuridena, et saada soovitud koostise ja omadusega toodet. Põllumajanduses kasutatakse õhulämmastikku siduvaid mügarbaktereid liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Kuid mõnedes mikrobioloogilistes protsessides, nagu reovee 7 puhastamisel ja komposteerimisel pole vaja baktereid lisada, sest reovesi ja komposteeritav materjal sisaldavad neid juba piisavalt. Toiduainetööstuses kasutatakse naatriumglutaamat, mida lisatakse kastmepulbritele, pakisuppidele, pajaroogadele jne. Baktereid kasutatakse ka toidupaksendajate ja
(50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +e- Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e- Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides välk,
klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on u 70 päeva, kalades u 2 aastat. Kalad võivadki olla (olenevalt piirkonnast) põhiliseks Hg allikaks inimorganismile, kus see element deponeeritakse peamiselt neerudesse (kuni 90 % üldsisaldusest). Kuid Hg sisaldub ka loomulikult õhus, kust inimene omastab seda u 80 % ulatuses (Hg eraldub ka maa sügavusest normaalsetes geoloogilistes protsessides). Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest elavhõbedast moodustuda äärmiselt mürgine dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg ja metüülelavhõbeioon CH3Hg+. Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele (ühekordsel sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine. 6.2 Elavhõbeda saaste allikad Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest
(50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +eKosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2 ++ ePõhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides
Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid V TEEMA 1. Mis on steriliseerimine? Steriliseerimine on kasutatavate söötmete, töövahendite ja materjalide täielik vabastamine kõikidest elusvormidest. (ka bakterite endospoorid ja hallitusseente eosed) 2. Milliseid steriliseerimise viise kasutatakse mikrobioloogilistes laboripraktikumides? 3. Milline termiline steriliseerimiseviis on kõige efektiivsem? Kõige efektiivsem on autoklaavimine 4. Mis on termiline surmaaeg? Thermal death time TDT ehk termiline surmaaeg see on lühim aeg, mille vältel kõik söötmes olevad baketrid surmatakse antud temperatuuril. 5. Mis on pastöriseerimine? Pastöriseerimine on vedelike kuumutamine allpool keemispunkti -100 oC , ei taga materjali steriilsust
annaabi.ee 
