autospordist 1980ndate algul. Audi Quattro 1979. aastal saabus FIAle ettepanek lubada sõitma nelikveoga autod. Terve 1980. aasta kulus auto arendusele ja väga salajas hoitud testisõitudele. Esimene start toimus 1981. aasta Monte Carlo rallil. Rootsis saadi kirja esimene, ajalooline võit. Aasta hiljem võideti tootjate MM-tiitel, mida korrati 1984. aastal. Hannu Mikkola ja Stig Blomqvist võitsid sõitjate MM-tiitlit vastavalt 1983. ja 1984. aastal. Audi Quattro oli niivõrd revolutsiooniline, et selle mõju kõrval kogu spordialale paistsid need neli tiitlit suhteliselt vähetähtsatena. Lõppude lõpuks polnud küsimus ju tehnoloogias, vaid inimestes. Audi inimesed olid aluse pannud millelegi, mis muutis kogu rallispordi ilmet.
Kui mujal Euroopas toimus üleminek aastakümneid, siis Eesti tegi suurema osa muutustest läbi esimese kümne aastaga. Kiired muutused elatusallikate struktuuris tõid endaga kaasa struktuurse töötuse. Noorem elanikkond suutis muutustega suhteliselt hästi kohaneda, kuid pooled 45-60-aastased jäid töötuks. Pensionärid pidid leppima minimaalse elatusrahaga, mis ei lubanud neil nautida uusi tarbimisvõimalusi. (Malvet, Mikkola, 1998, 27-28) Algusaastate toimetuleku raskused murdsid paljusid, murede leevendamiseks valiti alkohol. Kes läbi murdsid ja edukaks said, neid hakkas painama edukuse koorem ja taas haarati alkoholi järele. Tänaseks on alkoholist saanud lahendus igale olukorrale aitab uputada muret, tähistada rõõmsat sündmust või täita tühimikku hinges. Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on kõrge tööealiste meeste hulgas 11% ja naiste hulgas 2,1% (Sotsiaalministeerium, 2014)
töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
linnavalitsus tema sidemete säilimise eest ja endise kodukohaga, loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks ja aitab kaasa tema elluastumisele. Kui lapse kodust eraldamise aluseks olevad asjaolud ära langevad, aidatakse laps koju ja perekonda tagasi. Valla- või linnavalitsus osutab vajadusel abi perekonnale, kellelt laps võeti, et aidata luua eeldusi lapse koju tagasipöördumiseks.(Marvet & Mikkola 1998: 82) Aasta jooksul satub sotsiaaltöötajate poolt esmakordselt tähelepanu alla üle 1000 lapse. 2000. aastal oli neid 1227. Lastekodudes on vanemliku hoolitsuseta lapsi 1200, see ei tähenda, et neil lastel vanemaid ei ole. Orbusid on neist vaid sadakond. Eestkostel või peres hooldamisel on 2940 last. (Malvet 2002: 27-28). 3. Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele
Sündmused (teadmine olukorrast) Aristoteles formuleeris inimese mõtlemise ja käitumist puudutavad põhiideed süllogismidena. L. Wittgenstein on oma uurimustes rõhutanud, et iga inimene (ka 11 uurija) näeb maailma läbi oma vaatevinkli, läbi oma väärtushinnangute. Tähelepandud asjad saavad kõigepealt meie hinnangute osaliseks ja seejärel moodustuvad teadmiseks. M. Mikkola on teinud filosoofide Koskiini ja Ujomovi tööde põhjal kokkuvõtte, kus teaduslik teadmine moodustub kolme väravana. Mõte liigub tähelepanekute tasandilt abstraktsuste kaudu sügavama arusaamise ja üldise ühiskonnateooria poole. M. Mikkola juristina lisab siia juurde, et teadmisel on kaks poolt: normatiivne (peaks) ja kirjeldav (deskriptiivne), mille alusel moodustuvad järgmised teadmiste elemendid: Normatiivne Kirjeldav
annaabi.ee 
