arenemist maailmas, siis poleks see üllatus, kui varsti saaks teostada ka eelnimetatut. On levinud ka arusaam, et saab luua täpse koopia inimesest, just tema isiksust silmas pidades, siis ka see pole tõsi, sest kloonindiviid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kui nüüd hästi järele mõelda , siis tegelikult seda vaja ju ei ole, kuid mõningates olukordades oleks see siiski võimalus. Nimelt Tartu Ülikooli teadlase Raik-Hiio Mikkelsaare sõnul võimaldaks kloonimine aidata naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Selleks oleks vaja munarakust eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja
Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema programmilise kõne "Meie sihid ja ülesanded", milles esitas oma pedagoogilised kavatsused ja vaated. Esinemise võtmesõnadeks olid "uuenduspedagoogika" ja "töökool".
1919. aastal, mil Enno Haapsallu asus, oli Läänemaa koolielu laostunum kui kusagil mujal. Enno tööpiirkond ulatus sadakond kilomeetrit Haapsalust lõunasse, viiskümmend põhja, lisaks saared, Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar, kuhu pääsemine tülikas, pealegi kannatanud Enno raskesti merehaiguseall. Koole aga oli saartel 36 ümber. Ernst Enno saabus Haapsallu Läänemaa Haridusosakonna juhataja E. Veidermanni kutsel ja riigikoolinõunik F. V. Mikkelsaare vahendusel. Ta valiti koolinõunikuks 18. Septembril 1919 ja kinniti ametisse Haridusministeeriumi poolt. Samal ajal pakuti Ennole tulusamat kohta panganduse alal Valgas, võib uskuda luuletaja enda sõnu, et ta valis ameti ideaalide tõttu. Peale lastearmastuse puudusid tal uueks tööks muud eeldused ja kogemused. Enno pidas pühapäeviti filosoofilisi loenguid Läänemaa Õpetajate Seminari organiseeritud karskusringi liikmetele. Ta oli veendunud, et paljud Läänemaa
Oli 1957- 1964 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur ning 1964. aastast TRÜ zoloogiakateedri õppejõud. Ling uuris imetajate (eriti põdra) ökoloogiat ja populatsioonidünaamikat ning ulukite otstarbekat majandamist. Ta rakendas Eestis imetajate uurimisel esimesena statistilisi meetodeid. [http://et.wikipedia.org/wiki/ Harry_Ling] (30.03.2008) Neeme- Õnneleid Mikelsaar (5.august 1919- 22.oktoorber 1956) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta sündis Friedrich Mikkelsaare peres. Lpetas 1939 Tartu Ülikooli. 1957-1981 oli ENSV TA zooloog ja EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogiasektori juhataja. Ta oli ka Eesti mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise peamine korraldaja ja Võrtsjärve limnoloogiajaama (1961) rajajaid. Uurimusi mere ja siseveekogude kalastiku kohta, ornitoloogia ja mudakonna bioloogia alalt. Aastast 1980 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus
6 väiksemad rühmad käisid sealt aga väljas küttima-kalastamas. Sellised retked võisid kesta üsna kaua ning nende ajal elati sessoonsetes asulates. Vanimad asustusjäljed Saaremaal kuuluvad pregustel andmetel aega 5800 ema, Hiiumaal 5700 ema, Ruhnus 5300 ema. Oma algjärgus olid need kõik ilmselt sessoonsed asulakohad. Sindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega
annaabi.ee 
