sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks
Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid. Vabalt võis mängida jazz’i kui toonast lemmikut moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia
õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külmasõjaga O Jazz-muusikud pidid kolima jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar)
The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal
lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat jazz'i. Populaarseks sai sving ning selle muusika viljelejatest olid meil tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Põhjalikud muutused algasid 1949. aastal nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ning jazz-muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all nin rock 'n' roll'i tulek Eestisse oli mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1956. aastal seoses Hrustsovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960
riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa." Eesti Raadio uueks nimeks sai siis Estraadiorkesester.
Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks.
Superstaarid on näiteks: Tina Turner, Michael Jackson, Elton John, Whitney Huston jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=3JWTaaS7LdU Michael Jackson Popmuusika Eestis 1920.1930. aastatel tähistas The Murphy Band Eestis jazzmuusika leviku ja populaarsuse algust. 1913.1949. aastail levisid Raimond Valgre lood. 1940.1950. aastail said populaarseks svingstiilis ansamblid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. 1960. aastatel sai Eesti popmuusikavoolud jagada kõige üldisemalt kolmeks: jazz, biit ja estraad. 1963. aastal pretendeerib ansambel Juuniorid I biitansambli nimetusele. 1970. aastal sai biitmuusikast rokkmuusika. Eesti rahvusiku roki lipulaevaks oli ansambel Ruja laulja Urmas Alenderiga. 1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990
oli kitsesuuruse täi kasvatamine. Pärtel - Reetlik sõber, kes unustas ussisõnad ning keeldus tunnistamast, et ta neid kunagi osanud oli. Ta ristinimeks sai Peetrus. 17 Ints Usside valitseja, Leemeti parim ja lähedaseim sõberanna. Tal on 3 poega. Andrus Kivirähi tsitaadid: * Kogu kirik pole muud kui üks suur lasteteater, Disneyland, ainult et selle kristliku Disneylandi Mikid ja Donaldid ei võta kostüüme iialgi seljast ning nõuavad, et neid ei peetaks mitte komödiantideks, vaid pühakuteks ja teadusemeestekski. (Eesti Päevaleht) * Ausus on kiiduväärt voorus, aga ta ei pea olema jäägitu. Kogu tsivilisatsioon põhineb tõe looritamisel õrna valega. (Eesti Päevaleht) * Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks. ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007)
annaabi.ee 
