nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Sellele järgnes veel osalemine mitmetel erinevatel näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918)
keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas - Jakob soovis tuba katusekorrusel, et saada privaatsust - Jakob võõrdus õest - Kaks nädalat peale mõisa jõudmist võtsid ette reisi Miitavisse, Kuramaa pealinna, 3kesti, mis muutis edasist elu (väidetavalt pidid algul minema Riiga külla Timo ema poolt sugulastele, kuid tegelikkuses mitte) - Läksid impeeriumi tegeliku välispoliitika juhiga Peter Pahleniga nõu pidama - Timo on keiser Aleksandris pettunud ja eelistab emigratsiooni, tahab, et Peter kiidaks selle heaks - Pahlen seda heaks ei kiitnud – välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta
· Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. · Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t · oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. · Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. · Adamson lõpetas oma koolitee 1879
Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. Adamson lõpetas oma koolitee 1879. aastal Peterburis
vastu, nüüd jäi vaid Kuramaa hertsogiks. Gotthard otsustas Miitavi (Jelgava) linna kasuks kuhu resideerus, asub hertsogi riigi keskel enamvähem, lisaks Miitavi paikneb Lielupe jõel, jõe kaubateid , tol hetkel polnud midagi tol ajal, kui Gotthard tahtis oma pealinna sinna rajada. Kinduluse ümber võis olla toona vaid paarkümmend elamut ja elanikke võis olla 200 piires, tookord ta oma õukonnaga Miitavisse ümber kolis andis see sellele linnale uue tähtsuse.10 kond aastat hiljem sai Gotthard anda enda poolt linnaõiguse, muutudes Kuramaa hertsogiriigi tähtsamaks linnaks.Olles küll poola kuninga läänimeheks, jäi tema sõltuvus tagasihoidlikuks, pidi oma võimu pigem jagama kuraamaa-aadliga, mille moodustasid ordu vasallid, orduvennad, see vasallkond oli küllaltki iseteadav ja võitles algusest peale oma õiguste ees. Poola kuningas reeglina ise Gottharid võimule
astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827 Terve 1817 aasta elasid nad kolmekesi Tartus ja Võisikul kuid ühel päeval ütleb Timo dr.Robstile ja Käsprile , et me kolmekesi sõidame Lätti Riiga sugulastele külla. Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi. Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga neid asju arutada.Nad rääkisid vaheldumisis prantsuse ja saksa keeles. Timol oli plaan väljamaale Venemaalt ära põgeneda ning ta tahtis Pahleni nõu.
annaabi.ee 
