MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii.
Tseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Jonathon Band ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Laev on saanud nime Eesti Vabadussõja aegse Briti mereväekomandöri admiral Sir Walter Henry Cowani auks. Teenistus mereväes Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale, Mereväe ülema tööorganiks on Mereväe Staap. Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas, mis mõlemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest. Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK) baasikaitsekompaniis. Pärast SBK-d suunatakse Miinilaevade Divisjoni laevadele teenima
ülesanne. 9 Merevägi otsib oma ridadesse relvastus-, mehaanika-, side- ja elektri valdkondade spetsialiste. Ühtlasi on võimalik õppida mereväetuukriks. Aktiivsed tööpakkumised on kajastatud kaitseväe värbamiskeskuse veebilehel. Mereväe ülemale alluvad mereväe laevastik ning mereväebaas. Mõlemad väeüksused paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. 10 6. ÕHUVÄGI Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine. Õhuväe ülesanded
veelgi suurem - ligi 9000 m3. Puhastustöid alustati 1998. aasta teisel poolel biopesu meetodi kasutamisega, peale rajatiste likvideerimist. 3) 7. sõjatehas, Tööstuse tn. 48 - Praeguse Tallinna Meretehase maa-alal, leiti inventeerimise käigus õlireostust pindalalt 1600 m2. Õlijäätmeid leiti 8 t ning akusid leiti hämmastavalt palju, umbes 2 t. Suurtes kogustes (umbes 332 t) leiti hüljatud metallijäätmeid. 4) Miinisadam - Vene vägede lahkudes oli Miinisadamas 12 uputatud laeva, mille kütusepaakides oli kokku umbes 15 t kütust. Samuti leiti 1994. aastal korraldatud vaatlusel sadama põhjast hulgaliselt laskemoona ja 24 t olmeprahti. Sadama maismaa-ala pinnase naftaproduktidega reostatud alaks on hinnanguliselt 3400 m2. Kus õli ja kütusejääke oli 6 t. Muud mahajäetud jäätmed moodustasid 570 t metallijäätmeid ning 800 t ehitusjäätmeid. Suureks probleemiks on Miinisadamast kanalisatsiooni kaudu, tänu sadevetele linna alusesse
a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a. algul müüdi TOP eraomandisse ning kogu muuseumi filiaali edasi pidamine seal muutus pikemas perspektiivis võimatuks. 2002.a. suvest seisab Lembit naabersadamas ehk Miinisadamas. 2004.a. oktoobrist aga juba Lennusadamas. RENOVEERIMINE Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva
a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a. algul müüdi TOP eraomandisse ning kogu muuseumi filiaali edasi pidamine seal muutus pikemas perspektiivis võimatuks. 2002.a. suvest seisab Lembit naabersadamas ehk Miinisadamas. 2004.a. oktoobrist aga juba Lennusadamas. RENOVEERIMINE Esimene toetus tuli 1992.a. Kaitseministeeriumilt - 134 000 krooni, 1994.a. 2331 krooni Kultuuriministeeriumilt. Allveelaeva pisiremondid, hooldus, restaureerimistööd on kuni tänase Eesti Meremuuseum päevani tehtud muuseumile riigi poolt tegevuskuludeks eraldatud summadest ning omavahenditest. 1998.a. sügisel tekkis esimest korda leke osades vasakparda tankides. 1999.a. kulus laeva
annaabi.ee 
