.................................................................................................... 3 1 II maailmasõjast pärit lahingumoon eestis...............................................................................4 2 II maailmasõja-aegsete lõhkekehade lühitutvustus..................................................................6 2.1 Käsigranaadid....................................................................................................................6 2.2 Miinipildujate miinid........................................................................................................ 8 2.3 Maamiinid....................................................................................................................... 11 2.4 Püssigranaadid................................................................................................................ 13 3 Eriti ohtlikud lõhkekehad..............................................................................
Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta kevadel Soome. v Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. v 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. v Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate, tankitõrje, side ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. v I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. v 18. juulil paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. v 31
kontsentratsiooni poolest suurimaks kogu vene-saksa rindel. Nõukogude poolel võitles 23 laskurdiviisi koos neid toetavate suurtüki-, tanki- ja lennuväeüksustega, mille varustamine lahingumoonaga muutus tänu Venemaa põhjatutele teedele üha raskemaks. Auvere jaama ja Vaivara vahelisse lõiku koondati 11., 61., 170. ja 227. saksa diviisid ja krahv Hyazinth von Strachwitzi tankid. 26. märtsil avati suurtüki ja miinipildujate tuli punaste pihta Tagapere ja Kirikuküla juures. Ka õhus puhkesid enneolematult ägedad lahingud. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli vaenlane sunnitud taanduma teisele poole Narva-Tapa raudteed. Krivasoo sillapea ,,läänekõrv" oli likvideeritud, vaenlane kindlalt soodesse surutud. Märtsikuu lahingud jäidki sel kevadel viimasteks suuremateks jõukatsumisteks. Vaatamata jõudude tohutule ülekaalule ei õnnestunud venelastel Narva rindel otsustavat edu saavutada. 14
Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200 kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud soome ohvitser kol.-ltn. Eino Kuusela, kes valdas vabalt eesti keelt.
Kõik ülejäänud suurtükid (ligi 50%), mis olid saadud Vene tsaariarmee ladudest või ostetud Soomest, olid vananenud tüüpi ja nõuetele mittevastavad (vt. LISA 5.2) Ka suurtükkide laskemoona oli küllaldlaselt. Peale 38 000 kergesuurtükkide padruni ning 6000 Inglismaalt ning Soomest saadud mürsu, oli kõik ülejäänud laskemoon saadud Vene kohalikest ladudest. Umbes 3000-4000 mürsku oli saadud sõjasaagina. Suured olid vene 3- tolliste mürskude ja miinipildujate miinide tagavarad. Välisuurtükiväes eelistati laskmist maapealse vaatluse järgi kinniselt positsioonilt. Kuid tihtipeale, eriti aga just sõja algul, viidi suurtükid välja lahtistele positsioonidele ja tulistati vaenlast otsesihtimisega. Peamisteks sihtmärkideks olid vastase jalaväeahelikud ja kolonnid, aga samuti vaenlase patareid. 5 Soomusautod
maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud Napoleoni sõdu keegi ei mäletanud enam ei mäletatud katastroofi, mäletati au ja hiilgust, sõda romantiseeriti Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine Raudteede rajamine võimaldas armeed senisest kiiremini mobiliseerida ning rindele paisata Sõjapidamine täienes kaevikute, miinipildujate ja moodsate sidevahenditega, ratsavägi muutus kasutuks Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 11. nov 1918) Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted
annaabi.ee 
