Konsatantin Päts. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks. Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset.
ja asjaolusid seletada, kuid heliseb telefon ja naisehääl keelab midagi ette võtta. Varsti ilmub tagasi ka Varenuhha, kuid Rimski taipab, et midagi on väga valesti Varenuhhal pole kõigele lisaks isegi varju! Surnud punapea üritab aknast sisse ronida... Rimski tunneb, et tema lõpp on lähedal, kuid kireb kukk ja mõlemad koolnud hõljuvad aknast välja. Rimski põgeneb teatrist ja sõidab Leningradi rongile, tema juuksed on halliks muutunud. Nikanor on miilitsas, kuid ei suuda mõistlikku juttu rääkida, annab üksnes üles korteriühistu sekretäri. Miilits käib ka korter 50nes, kuid toad on tühjad. Nikanori järgmine peatuspaik on närvikliinik. Teatris valitseb segadus ukse ees on järjekord piletisoovijatest; Varenuhha, Rimski ja Stjopa on endiselt teadmata kadunud; telefonid helisevad pidevalt. Miilits ja koer Ruutuäss Rimski segaminipaisatud toas. Kõik jäljed maagist on kadunud, ei mingeid tõendeid. Kassa jääb avamata
pigem poliitilisest umbusaldusest kui tegelikult kuritegudest põhjustatud vajadusest lähtudes. Kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade omaaegsest Eesti politseikorraldusest, 1920. ja 1924. aasta politseireformidest, politseiametnikele kehtestatud palkadest, politseikooli ja politseipeavalitsuse tööst, politsei ühiskondlike organisatsioonide osast Eesti politsei väljakujunemisel , politsei mainest .Kõrvale ei või jätta ka okupeeritud Eesti miilitsasüsteemi osatähtsust - suuremal või vähemal määral kasutas loodud Eesti Politsei oma eelkäijate kogemusi, tehnilisi vahendeid, ametiruume, ka teatud osa kaadrist. Antud kursusetöö ei käsitle Eesti Politsei taasloomist 1991. aasta märtsis , vaid piirdub 1918 aastast 1940.aasta suveni iseseisvana püsinud Eesti riigi politsei ajaloo uurimisega. Lisadena on kasutatud Eesti Riigiarhiivi fondi S 1 säilikutes olevate dokumentide koopiaid.
ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud kauaks sinna elama, kuna ta abiellus oma pruudiga ja ta läks oma pruudi juurde elama. Korterisse jäid elama Rudolf, minu vanaema, Elmiire ja ta tütar. Kui minu vanaema oli jõudnud kuuendasse klassi lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et Ernale tehakse ülekohut. Foto 2. Vasakul Erna ja kõrval Elmiire tütar Helbe.Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust.
haarama, et helistada ja asjaolusid seletada, kuid heliseb telefon ja naisehääl keelab midagi ette võtta. Varsti ilmub tagasi ka Varenuhha, kuid Rimski taipab, et midagi on väga valesti Varenuhhal pole kõigele lisaks isegi varju! Surnud punapea üritab aknast sisse ronida... Rimski tunneb, et tema lõpp on lähedal, kuid kireb kukk ja mõlemad koolnud hõljuvad aknast välja. Rimski põgeneb teatrist ja sõidab Leningradi rongile, tema juuksed on halliks muutunud. Nikanor on miilitsas, kuid ei suuda mõistlikku juttu rääkida, annab üksnes üles korteriühistu sekretäri. Miilits käib ka korter 50nes, kuid toad on tühjad. Nikanori järgmine peatuspaik on närvikliinik. Teatris valitseb segadus ukse ees on järjekord piletisoovijatest; Varenuhha, Rimski ja Stjopa on endiselt teadmata kadunud; telefonid helisevad pidevalt. Miilits ja koer Ruutuäss Rimski segaminipaisatud toas. Kõik jäljed maagist on kadunud, ei mingeid tõendeid. Kassa jääb avamata
asutusi üle võtma. Relvi ja laskemoona oli hangitud kohalikust miilitsast seal töötanud usaldusväärsete meeste kaudu. Kohalikus telefonivõrgus oli sisse seatud alaline valve ning nii saadi ka informatsiooni maakonda saadetud korraldustest. Postkontori hoone keldris asunud raadio kaudu hangiti informatsiooni välismaalt. Juuli algul oli osa grupi tegevusplaanidest punavõimudele reetmise tõttu teatavaks saanud ja miilitsas teeninud kaasosalisi päästis arreteerimisest ainult linnas alanud õhuhäire, mis võimaldas meestel põgeneda Kärla ja Lümanda metsadesse. Miilitsamajast võeti kaasa kaks püstolkuulipildujat, vintpüsse, püstoleid ja laskemoona. Järgmisel ööl liitus nendega veel kaks postkontori välivalves olnud miilitsat. Peatselt saadeti hävituspataljoni meestest ja miilitsatest koosnev üksus põgenikke püüdma. Tekkinud tulevahetuses sai kaks metsavenda surma
intervjuu käigus. 22. septembril 1980. aastal toimus Kadrioru (tollasel „Dünamo“) staadionil Eesti TV ning Eesti Raadio vaheline jalgpallimatš, mille eel, vaheajal ja järel pidi mängima ansambel Propeller. Mängu eel ning vaheajal kollektiiv esineski, kuid kuna vaheajal aset leidnud esinemise käigus tulid paar tulihingelisemat muusikahuvilist bändi juurde staadionimurule kaasa elama ja näppu viskama, tekitas see miilitsas paanikat (sel viisil muusikalisele etteastele kaasaelamine oli ENSVs midagi erakordset). Seetõttu teatati bändile mängu jätkudes, Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe Raimund Penu korraldusel,30 et matši järel nad enam esineda ei tohi, mistõttu bändimehel alustasid oma pillide ja varustuse kokkupakkimisega. Mängu järel muusikat kuulda lootnud publikumi ajas see aga marru ning teise poolaja lõppedes hakkasid sündmused eskaleeruma, viies lõpuks mängijale auhinnaks 26
HIRMUS ANTS Istuda ikka ei saa veel. Kui ema suppi annab, siis lamab vaibal ja sööb kõhuli. HEESKA Nii hullusti või? HIRMUS ANTS Jah. HEESKA Mis tal siis tehti? HIRMUS ANTS korjab maast paar käbi. Näitab neid meestele. Mis see on? PIKK FELIX Käbi. HIRMUS ANTS Aga kui see sulle haamriga perseauku taotakse, mis see siis on? HEESKA Valetad? HIRMUS ANTS Mina – arst – ja valetan? Ma olen Hippokratese vande andnud. PIKK FELIX Löödigi sisse või? HIRMUS ANTS Jah, miilitsas, ja mitte üks vaid kaks HEESKA Kuhu siis? HIRMUS ANTS Perseauku, vittu on ju mõttetu! HEESKA Selle eest, et Stalinile prillid ette joonistas? PIKK FELIX Kus kohas? HEESKA Mataõpikus. PIKK FELIX Kuidas… noh… mismoodi… et mis siis …. HIRMUS ANTS Emal läks süda pahaks, isa oli täis ja lõugas ainult... Mina võtsin välja PIKK FELIX Nagu kreeka tragöödia – oma õe perseaugus näppudega. HIRMUS ANTS Ole vait, ma olen arst. Olin arst. PIKK FELIX Hea julge metsas olla
annaabi.ee 
