Miili lükkab väite ümber lausudes, et Pärt lubavat teda kasvõi ihualasti Mogri talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt talu enda nimele soovivat kirjutada julguseks ja kinduseks ning Leena naiseks võtta. Vana-Märt ei nõustu millekagi ja karjub Miilit kohale, et koju minna. Teine vaatus Sattume Morgi tallu kus käib tööpäev. Vana-Mart käsutab Marjapuud tööle soose samblaid tooma, kuid Marjappu vastab et ega ta kiiremini ei saa kui hobune. Siis jooksevad lasped tuppa veesõda mängides, see vihastab Märti kes neil jalamaid tööle tagasi käsib minna. Üks poistest hakkab targutama kuid on sunnitud vakka kui Märt toob palgapäeva teema ülesse. Jõuab külla Noor-Märt
Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsid hoopis eelpuberteetide mulje. Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia. Sümpaatseks said porgandit näriv töödejuhataja ning hakkaja Anu, kes oma olemisega tõid sisse puhast huumorit. Osatäitjate valik on väga hästi õnnestunud
Pärtel ja Kaarel mängivad laua taga kaarte. Järsku ütleb Pärtel Kaarlile: P: Ei tea kuhu see Ell nii kauaks küll jääb? Ei oska koju enam tulla! Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli, oled juba üle aasta lesk! K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole! P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks. Kui sinu Liina veel elas, oli meil elu Unnustes palju rahulikum ja sõbralikum. Aga mis sinna parata kui sinu aktsiad on langenud: oled nüüd ju lesk! K: Sa vist hõõrud täna jälle? P: Kuidas hõõrun? K: Hõõrud tuld. P: Ei hõõru midagi! Mis mul siin hõõruda ja mis puutub minusse sinu elu! Ela nii, kuidas süda himustab
põhja ja ei saanud tulla. Pidi raha teenima. Leena tahab, et Mäidu Pärnat kallistaks aga laps siblab lahti end ja poeb ema taha peitu. Pärnalt on laps võetud. Laps köitis Leena elu külge, muidu ta oleks masendusest ära surnud. Anu ja Leena silmatera oli laps. Laps valib Leena. 5. VM tuleb tagasi ja ütleb, et Märtu pole seal. Leena sihib Pärnale, et see Maidu isa mitte VM. VM meenutab, et Pärn võttis Miili ära. Pärn kahetseb seda. VM soovib, et Leena Miilile kirjaks. Miilit pole aga enam. Pärn soovib lapse ära viia. VM jälle oma kahe rublasega vihjab, et ei anna oma raha. VM meelitab Maidut, et too Pärna juurde ei läheks. Üks kaotab mõistuse, teine naise, lapse kodu ja kõik. Pärn mõtleb ja palub Leenal lapse ema edasi olla. Leena lubab, et Pärnale uksed on alati avatud, kui tal tekib üksildus ja koduigatsus. Paneb lapse sülle ja ütleb, et küll laps talle kdou valmistab. Kõik lõppes südamerahuga.
10 omnibuss 10 Hendrik Nubian otsib tööd 10 omnibussi, 10 piletimüüjat omnibuss nr 10 Katarina Teras Leemet armastab/ei armasta? hõbeuur omnibuss nr 6, Tsilli Tuul vahetus Paasiga kolmekordne signaal Tsilli kutsumine lubjatud katusekambrisse Kitse tänavas Tsilli tagastab uuri nuga. Relvad vastamisi Kälimehed Pärtel ja Kaarli Kaarli naine, Liina, on surnud Pärtel räägib Kaarlile, et viimane võtaks Liina õe, Miili, ära Kaarli ei taha Miilit, tahab Pärtli naist Ellu Kaarli räägib Pärtlile, et Ellu armastab hoopis teda, mitte oma meest Pärtel korraldab Ellu matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima Ellu on endast väljas Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema. Ulaharitlane Jüri Pihlap isatalu pärija, mõistusega mees, ülikooli tudeng vigane õde, kellele jääb
Laine suri 2-aastasena (1934) sarlakitesse, maeti 30 aprill. Siis oli niii varane kevad et kirsid õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke enne viit aastat lugema. Suvel ta enam lugeda ei osanud, kuna unustas ära, aga 6-aastaselt luges ta juba Lastelehte. Virvel on meeletult hea mälu
annaabi.ee 
