lahkumist ajust. Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. On üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu ja millele sageli kaasneb iiveldustunne. 1. Haigestumis ja esinemissagedus ning pärilikkus Eestis kannatab migreeni all ligi 10% elanikkonnast. Migreen algab tavaliselt noores eas, sagedamini 10. ja 30. eluaasta vahel. J. W. Lancei andmetel on esimene migreenihoog 25 %-l enne 15. eluaastat. Pärast 30. eluaastat hakkab haigestumine märgatavalt vähenema. Migreeni esmakordne esinemine pärast 50. eluaastat on seoses hüpertensiooni, ateroskleroosi, neeruhaiguste või kaelalülisamba degeneratiivsete muutustega. Kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses perekondlik, seega on enamasti päritav haigus. Haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi. T. Dalsgaard-Nielsen täheldas perekondlikku
suudavad. Enamasti ei julge nad oma viha, pettumust ja hirmu välja näidata ning jätavad selle endasse. Austrias korraldatud uuringu kohaselt on 25 protsenti migreenikuid perfektsionistid. (Stromfeld, Weil, 2006). 2.3. Migreen ja naised Migreenikute hulgas esineb naisi meestest kolm korda rohkem. On korraldatud uuringuid, mis on näidanud,et 20 protsendil naistel, kes on keskikka jõudnud, neil on olnud enne vähemalt üks migreenihoog. (Stromfeld, Weil, 2006). Pooltel migreenikutest naistest on need hood kas enne või pärast menustratsiooni ja kuskil 14 protsendil ka menustratsiooni ajal. Paljudel naistel jääb esimene migreenihoog aega, mil menustratsioon puberteedieas algab. Põhjusteks arvatakse menustratsiooniga kaasnevates hormonaalsetes muutustes. (Stromfeld, Weil, 2006). Menopaus võib mõjuda migreenile mitut moodi. Mõnel naisel sagenevad hood, teistel aga jäävad harvemaks või kaovad täiesti
PHARMACOLOGICAL PROPERTIES Para-aminofenoolid Selektiivsed COX-2 inhibiitorid e koksiibid Diarüülasendusega furanoonid rofekoksiib (ei turustata) Diarüülasendusega pürasoolid - tselekoksiib Bipüridiini derivaadid - etorikoksiib Koksiibid NSAIDide näidustused Tugi-liikumisaparaadi ja pehmete kudede põletikuline valu Liiges- ja lihasvalud, osteoartroos, dorsalgia jne Palaviku sümptomaatiline ravi Äge podagra atakk Äge migreenihoog Düsmenorröa Hambavalu Postoperatiivne analgeesia (+/-) Krooniline valu (+/-) Farmakokineetiline jaotus Tugev toime + kiire eliminatsioon Diklofenak, ketoprofeen, indometatsiin Nõrgem toime + kiire eliminatsioon Ibuprofeen, aspiriin Keskmine toime + keskmine eliminatsioon Naprokseen, nabumetoon Tugev toime + aeglane eliminatsioon Meloksikaam, piroksikaam NSAIDide farmakokineetika Enamus NSAIDe imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult,
ilmnes proaktiivne interferents – eelmised nimekirjad segasid uue informatsiooni õppimist - …. Neuroloogilised haigused ja mälu Neuroloogilised haigused ja pikaajaline mälu Transientne globaalne amneesia – äkilise algusega lühiajaline mälukaotus mille korral vanad mälestused on kadunud ja uusi ei teki. Taastumine toimub sama äkiliselt kuid võib jääda ka krooniline spetsiifiline mälukaotus. Põhjuseks võib olla peatrauma, migreenihoog, epilepsia, liiga madal veresuhkur, veresoonkonnahaigused. Herpesentsefaliit – viiruse poolt tekitatud ajupõletik. Palavik, väsimus, tugevad peavalud ja ka temporaalsagara kahjustusnähud: segasus, hallukad, teadvuse hägunemine, epileptilised hood ja kõnehäire. Sageli areneb välja temporaalkoore kahjustus mis väljendub anterograadse amneesiana. Kui kaasatud on ka piirnevad alad siis võib ilmneda ka retrograadne. Seejuures säilinud…
Esitati eraldi • peatrauma, mõlemale ajupoolkerale. • ajuvapustus, Praiming väheefektiivne, kui sõnatüved esitati paremale ajupoolkerale. Kui vasakule, siis • migreenihoog, vahet pole. • hüpoglükeemia, • Ajupoolkerad töötlevad infot erinevalt. Vasakus ajupoolkeras abstraktsed • langetõbi, sõnakujurepresentatsioonid, tähtede kuju pole oluline. Paremal on oluline. • tagumise ajuarteri äge mööduv isheemia,
annaabi.ee 
